ARUKÜLA PÕHIKOOLI ARENGUKAVA AASTATEKS 2011 - 2015

 

Arutamisel! Kannatust :)

 

ARUKÜLA PÕHIKOOLI ARENGUKAVA AASTATEKS 2006 – 2010

 

 

Arengukava lähtub eelnevast 2002 – 2005 a. arengukavast,

kooli põhimäärusest ja Raasiku valla arengukava projektist.

 

Moto: Haridus on aare, õppimine on tee selle juurde.

Missioon:
Aruküla Põhikooliesmaseks missiooniks on väärtustada haridust ja haritust. Aruküla Põhikool loob tingimused, mis soodustavad toimetulekuks vajalike hoiakute ja oskuste omandamist ja õpilastes õigete väärtushinnangute kujunemist. Loob kõigile õppida soovijatele võimalused saada heatasemelist haridust. Kõik Aruküla Põhikooli õppima asujad panevad oma tööga aluse tulevikule, mille nad on valinud. Õpetajad omalt poolt püüavad neid igati toetada nende plaanide elluviimisel. Õpetajad on orienteeritud uuendustele, mis peab tagama õpilaste eduka toimetuleku edasises elus.


Visioon:
Olla ajaga kaasaskäiv kool, kus on on võrdsed võimalused kõigi õpilaste võimetekohaseks arenguks, isiksust arendav, koostööd soosiv ja turvaline õpikeskkond, mis kujundab õpilaste õpimotivatsiooni ja võimaldab omandada mitmekülgset haridust, kujuneks adekvaatne enesehinnang ja oskus, teha õigeid valikuid elus toimetulekuks.

Kasvab professionaalsus, õppimine ja õpetamine pakuvad rohkem rõõmu ja naudingut.

Kool jagab suuremat tähelepanu ja erinevaid võimalusi eneseteostuseks andekatele, erivõimetega ja õpimotivatsiooniga õpilastele.

Lapsevanemate ja õpetajate koostöös kasvab vastastikune usaldus ja toetus.

 

 

Sissejuhatus
Arengukava uuendamise eesmärgiks on anda ülevaade momendiolukorrast, analüüsida kõiki koolielu puudutavaid valdkondi ning välja tuua arengu üldeesmärgid ja prioriteedid. Arengukava määrab kooli visiooni õpilase arengust lähtuvalt. Arengukava tegevuskavas planeeritud tegevused tagavad strateegiliste eesmärkide saavutamist. Arengukava korrigeerimisel lähtutakse koolis järjepidevalt sise- ja välishindamise tulemustest. Aruküla Põhikooli arengukava lähtub Aruküla Põhikooli põhimäärusest ja on osa kohaliku omavalitsuse arengukavast ning on vastavuses põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses kehtestatud nõuetega.

Oma kooli arengukava uuendamist alustasime 2005.aasta septembris ajurünnakuga kooliarendusteemadel ja SWOT-analüüsi läbiviimisega, et saada ülevaade kollektiivi tähelepanekutest kooli tugevate ja nõrkade külgede, ohtude ja võimaluste kohta. Andsime koolile hinnangu sisehindamise korras fikseeritud kriteeriumide alusel. Tulemuste põhjal püüdsime välja tuua need probleemid, mille põhjused ilmnevad eelkõige kooli tasandil, mistõttu nende põhjuste vähendamise ja kõrvaldamisega peab tegelema kooli pedagoogiline- ja majanduspersonal. Teisisõnu - tegelesime mitte riigi tasandi probleemidega, vaid probleemidega, mille lahendamiseks on olemas võimalused, tingimused ja vahendid kooli ning omavalitsuse tasandil.

Aruküla Põhikool on õpilaste arvu poolest suurim nii Raasiku vallas kui ka maakonna põhikoolide hulgas. Koolile annab oma näo koolis toimuv õppetöö ja klassiväline tegevus, mille lõppeesmärk on aidata kujundada isiksust, kes tuleb toime oma elu ja tööga, arendab ennast ja aitab kaasa ühiskonna arengule, määratleb end rahva liikme ja kodanikuna. Eesmärgi saavutamisel on oluline kasvatustegevus, mis toimub koolis läbi erinevate tegevusvaldkondade. Nendeks on pikaajalised traditsioonid rahvatantsu-, mudilas- ja lastekoori, spordi- ning ELO- ringide tegevuse näol. Olles ise väikerahvaliige, väärtustame hõimupäevade tähistamise raames teiste väikerahvaste kultuuri ja eripära. Sporditöö koolis toimub võimaluste piires, st osaletakse maakondlikel võistlustel enamikel aladel. Viimastel aastatel on tulemuslikumalt esinetud jalgpallis, käsipallis, kergejõustikus, lauatennises, kabes ja males. Saalialade ettevalmistus sõltub vastavate treenerite olemasolust.

Kooli ühe funktsioonina näeme lastevanemate hoiakute ja väärtushinnangute kujundamist muutuvas ühiskonnas. See annab tunnistust kooli avatusest ümbruskonnale. Sellele aitavad kaasa koolis läbiviidavad arenguvestlused.

Valla tantsupäevadest, Aruküla päevadest, Raasiku valla külapäevadest osavõtt ja kultuurimaja poolt organiseeritud üritustel osalemine annab tunnistust kooli õpilaste aktiivsusest ja pedagoogide kaadri võimekusest. Küla sotsiaalsele arengule on kool kaasa aidanud oma ruumide lubamisega külaelanikele kasutamiseks, nende õppimis- ja sportimisvõimaluste avardamisel. Kool on Aruküla piirkonna ainus koht, kus soovijad saavad oma sportimisvajadusi rahuldada.

Tänapäeval elame keskkonnas, kus paljud protsessid on muutunud kiiremaks, konkurents on muutunud tihedamaks ning toimub kiire tehnoloogiline areng. Muutused ümbritsevas keskkonnas seavad ka koolijuhtide ette ülesanded, mis on seotud kooli kui organisatsiooni jätkusuutlikkuse tagamisega.

Vaatamata seni tehtule, on vajadus ka Aruküla Põhikooli pidevalt arendada. Seda tingib nii meie enda valla kui ka naabervaldade kiire areng.

Kooli arendamise ja arengu õnnestumise eeldused on:

1.Tegevuse eesmärgistatus ja avalikkus.

2.Kooli juhtkonna ja õpetajaskonna ühtsus ja koostöövalmidus.

3. Raasiku Vallavalitsuse. tugi ja toetus

Aruküla Põhikooli arengukava ülesehituses on lähtutud kooli sisehindamise korras ja “Riikliku järelvalve läbiviimise kord ning kooli õppe- ja kasvatustegevuse ja juhtimise tulemuslikkuse hindamise kriteeriumid” välja toodud põhitegevused ja –valdkonnad, millede arendamine peab olema koolis tagatud

Nendeks on:

1. Strateegiline juhtimine

2. Personalijuhtimine ja koostöö

3. Õpikeskkonna kujundamine

4. Õpetamine, kasvatamine, õppimine

5. Õpilaste toetamine

6. Haridustulemus


On püütud arvestada ka valla arengukavas olevaid valdkondi:

1. Kooli ja tema roll piirkonnas

2. Õpilaste arv ja prognoositav arv hetkel ja lähima 5 aasta jooksul

3. Väljaspool valda õppivate laste arv ( põhjuste lahkamine)

4. Õpilaste omavalitsus

5. Huvialaringid

6. Õpetajad staaži, hariduse ja vanuse järgi

7. Kaadri täiendkoolitus

8. Kaadri voolavus

9. Kooli rahastamine

10. Kooli materiaalne baas

11. Bussitransport

12. Hoolekogu


Lühiülevaade kooli ajaloost
1862 Külakoolimajas Kulli tee ääres hakati 20 lapsele õpetama lugemist, kirjutamist, rehkendamist, laulmist ja usuõpetust. Kooliõpetajaks sai 22-aastane Rein Robach.

1872 Aruküla lähedal valmis kihelkonnakool, mis ehitati Vene õigeusu kiriku kõrvale. Põhiaineks oli usuõpetus.

1885 “Vene kiriku koolis” keelati emakeelne õpetus.

1889 Aruküla kihelkonnakoolis ainult venekeelne õpetus. Juhatajaks oli õigeusu kiriku preester.

1909 Kooli tuli Riia Vaimuliku Seminar lõpetanud Dionis (Tõnis) Orgussaar.

1918 Eesti Vabariigi tekkimisega tuli kooli emakeelne õpetus.

1920 Kooli juhtajaks sai Tõnis Orgussaar.

1921 Aruküla Algkool toodi üle Baranovi mõisasse.

1946 Kooli direktoritena töötasid Alide Sooster, Artur Rõõm, Ago Saarniit.

1949 Kooli direktoriks sai Hein Vergo.

1960 Kool muudeti 8-klassiliseks. Direktor Evi Eelrand, õpilasi 180-200 ringis.

1975 Põllu tänavale märgiti maha uue koolihoone asukoht.

1977 Kooli direktoriks suunati Olavi Uuemaa.

1978 Algas õppetöö uues koolimajas, kus õpilasi oli juba ligi 300.

1985 Algklassid asusid Aruküla lasteaia ruumidesse.

1988 Kool muudeti 9-klassiliseks.

1989 Kooli direktoriks valiti Vaido Niinesalu.

1992 Kooli nimeks sai Aruküla Põhikool.

1995 Kooli direktoriks sai Avo Möls.


1. Olukorra kirjeldus lähtudes 2002-2005.a. arengukava täitmise analüüsist.
Koolis on teadvustatud analüüsi möödapääsmatut vajadust mistahes valdkonnas. Varasematel aegadel ei oldud andmete kogumise ja töötlemisega ning protsesside analüüsimisega piisavalt tegeletud. Juba eelmise arengukava jooksul hakati sellele suuremat tähelepanu pöörama. Seda suunda on jätkatud. Oma töö hindamise läbi tõeliselt õppivaks organisatsiooniks kujunemisel on veel oluliselt arenguruumi, kuid kitsamad tagasiside- ja rahulolu-uuringud on siiski juba saanud mitmete juhtimisotsuste lahutamatuks osaks. Tagasiside- ja rahulolu-uuringud, mida on läbi viidud nii õpilaste, lastevanemate kui õpetajate seas, on olnud vajalikud uuendusprotsesside kavandamisel ja hindamisel, õppekavatöös, koolituse kavandamisel, personali tunnustamise põhimõtete väljatöötamisel, ametijuhendite koostamisel, juhtkonna tegevuse hindamisel. Õppiv organisatsioon püüab suurendada pidevalt oma liikmete kompetentsust, võimet muutuda ja kohaneda paindlikult muutustega ning käsitleda arendustegevust koolis pideva protsessina. Tegemist on süstemaatilise ja pideva jõupingutusega, et muuta õppe-, kasvatus- ja huvitegevus koolis efektiivseks. Kooliarendus on osa kooli igapäevastes tegemistes. Luuakse sellised struktuurid ja süsteemid, mis võimaldavad õigeaegselt ära tunda muutuste vajadus. Kooli arengu tagamiseks on vajalik läbi mõeldud terviklik planeerimissüsteem ja koostöö kõikide üksuste vahel.

Selle tagamiseks on kogu kooli juhtimine allutatud ühtsele juhtimissüsteemile. Juhtimissüsteemi olemasolu kindlustab tegevuse otstarbekuse ja info liikumise operatiivsuse. Iga üksus teab, millega tegeleb ja kellega suhtleb; kes kellele allub ja kelle poole vajadusel pöörduda.

Aruküla Põhikooli juhtimisskeem

 

1. 1. Juhtimine
Juhtimises on seatud eesmärkideks sisehindamise kaudu protsesside ja tulemuste kvaliteedi parendamine ning õppijatele arengut võimaldavate tingimuste loomine.

Paranenud on analüüsil põhinev otsustamine ja muudatuste juhtimine.

Tagasiside-uuringud näitavad positiivseid hoiakuid kooli põhiväärtuste hindamisel ja omaksvõtmisel nii personali kui ka õpilaste poolt.

Kasvanud on õpilasaktiivi huvi ja aktiivsus koolielu korraldamisel.

Ühiskonna uuenevad suundumused ja ootused eeldavad lastevanemate ja kooli paremat koostööd ning suuremat professionaalsust õpilaste individuaalsuse arvestamisel.

Õppenõukogu käib koos regulaarselt vastavalt tööplaanile. Käsitleb koolielu olulisi ja prioriteetseid küsimusi; võtab vastu sisulisi otsuseid, mis aitavad tagada tulemuste järjekindla paranemise ja arengu. Koosolekute kohta on vormistatud nõuetekohased protokollid.

Koolis on sätestatud selged reeglid personalile, mis fikseerivad nende kohustused, vastutuse ja õigused (sisekorra eeskirjad, ametijuhendid). Neid dokumente on vastavalt vajadusele täiendatud ja muudetud.

Koolis peetakse nõutavaid rakendusraamatuid, dokumendid vormistatakse nõuetekohaselt. Lähtutakse riigi standarditest ning Arhiiviameti ja Haridusministeeriumi nõuetest, kooli vajadustest.

Klassijuhatajad lähtuvad oma töös kooli õppekasvatustöö ülesannetest, klassi probleemidest. Kõikidel klassijuhatajatel on ülevaade üksikute õpilaste ja kogu klassi õnnestumistest, arenemisest ja probleemidest. Klassijuhataja planeerib, analüüsib, ning koordineerib klassi õpilaste, õpetajate, lastevanemate koostegevust Oma koht selles on ka arenguvestluste läbiviimisel. See kõik eeldab klassijuhatajate professionaalsuse arengut.

1.2. Õppekasvatustöö
Koolitöö on korraldatud vastavalt Eesti Vabariigi seadustele ja haridusministri määrustele. Õppetöös lähtutakse riiklikust ja kooli õppekavast ning ainekavadest.

Õppekasvatustöös on püstitatud eesmärk luua igale õppijale tingimused, mis toetavad toimetulekuks ja elukestvaks õppeks vajalike hoiakute kujunemist ja õppekavas määratletud teadmiste ning oskuste omandamist.

Õppekasvatustöö tulemused aastatel 2002-2005 on vaadeldavad kolmes kavandatud tegevussuunas:

1) õpioskuste õpetamine ja õppimist väärtustavate hoiakute kujundamine

2) õppija isiksusliku andekuse avanemine ja arengu toetamine

3) õpiabi võrgustik käitumis- ja õpirasustega õpilastele

Kolme tegevussuuna arendamiseks on rakendatud süsteemseid lähenemisi.

1) Positiivseid mõõdetavaid tulemusi on saavutatud tasemetööde arvestuses, koolist väljalangemise ning klassikursuse kordamiste vähenemises.

2) Head tulemused on loovtegevuses, mida tõendavad tulemused nii maakondlikest kui ka vabariiklikest olümpiaadidest ja võistlustest

3) Sihipärase töö tulemusena on loodud täiendavaid võimalusi õppe-kasvatustööd toetava huvitegevuse valdkonnas.

Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgiks on anda kõigile lastele võrdne võimalus hariduse omandamiseks ning suunata õpilasi koostöövõimelisteks, sallivateks ja vastustundlikeks inimesteks kujunemisel. Õppetöös ja huvitegevuses on eesmärgiks arvestada võimalikult palju õpilaste võimeid ja huvisid. Suund on võetud diferentseeritud õpetamisele- jõukohane koormus ja õpitempo ning võimeid arvestavad hinded aitavad õpilastel paremini tunnetada oma võimeid ning säilitada töörõõmu.

Tõsiseid ja jätkuvaid pingutusi nõuab töö hariduslike erivajadustega õpilastega.

Töö õppekavaga.

Koolis on oma õppekava , mis lähtub riiklikust õppekavast.

Õppekavatöös on vaja edasi liikuda õppekava korrigeerimise ja rakenduslike küsimustega. Põhikooli õppekavas on vaja keskenduda diferentseeritud õppele, rakendada rohkem individuaalseid õppekavasid, arvestada senisest enam õpilaste individuaalsusest tingitud erisusi, klassi eripära ja õpijõudlust

Töö õppevaraga

Õppetöö kvaliteedi parandamiseks oleme muretsenud õppevahendeid keemias, füüsikas, matemaatikas, loodusainetes, käsitöös ja poiste tööõpetuses. Õpetajad rakendavad oma töös erinevaid õpetamismeetodeid. See omakorda aitab muuta õppeprotsessi huvitavamaks. Vastavalt vajadusele toimub ka õpikute uuendamine.

 

1.3. Õpilased
Hariduslike erivajadustega lapsed.

Õpetuse eesmärgiks on võimaldada võimetele ja arengutasemele vastavat õpiabi nii lastele, kellel on individuaalsest arengust tingitud mahajäämus ning õpiraskused kui ka õpilastele, kes on võimelised ainet omandama süvendatult. (Just viimased on jäänud tähelepanu alt välja).

Suurt puudust on koolis tuntud logopeedist.

Hetkel on hariduslike erivajadustega laste õpetamisele pööratud küllaltki suurt tähelepanu. On koostatud kooli õpiabi võrgustik, koolitatud õpetajaid nende mõttelaadi muutmiseks, leitud logopeedilise töö korraldamiseks lahendus.

Õpetuse sisuks on:

1) Konsultatsioonitunnid ja järelevastamised täiendavat õpiabi vajavatele õpilasele.

2) Vajadusel koostab klassiõpetaja (aineõpetaja) arsti soovituse alusel individuaalse õppekava.

3) Töö logopeedilises rühmas. Logopeedilise tööga tegeleb seda eriala õppiv ja parandusõpetuse lisaeriala omav pedagoog.

4) Andeka õpilase jaoks võib/tuleks rakendada spetsiaalselt koostatud õppekava (ühes või mitmes aines), mis on koostatud aineõpetaja poolt ja kinnitatud õppenõukogus.

Jätkates tööd õpiraskustesse sattunud õpilastega, suudame kindlustada neile nõutava põhihariduse ning koolikohustuse täitmise. Säilitades võimalikult pikaks ajaks nende õpihuvi tänu neile pakutava võimetekohase töötempo ja õpiabi pakkumisega.

Kuna õpi- ja kasvuraskustega õpilaste arv on viimastel aastatel suurenenud, vajab kool lisaks pedagoogidele üha rohkem erialaspetsialistide teenust hälvetega õpilaste nõustamisel.

Siinjuures kerkib esile terav vajadus sotsiaalpedagoogi või psühholoogi järele, kuna omaette probleemiks hariduses tervikuna hakkab kujunema nn käitumisprobleemidega õpilane.

Kooli õpiabi võrgustik HEV (hariduslik erivajadus) õpilastele näeks välja järgmiselt

 

 

Õpilaskontingent

Valla poolt on kinnitatud Aruküla Põhikooli koolipiirkonnaks Aruküla alevik, Kalesi, Igavere, Järsi, Kurgla, Kulli külad.

Detsembris 2005 oli Aruküla Põhikoolis 260 õpilast, klassikomplekte 14.

Paralleelklassid on 1., 2., 4., 8., ja 9. klassid. Kool töötab kahes majas. Neli algklassi asub lasteaiamajas. Samas tegutseb ka päevakeskus, kus algklasside õpilased saavad peale tunde mängida ja järgnevaks päevaks õppida.

Enamus õpilasi koolis – 81,5% ehk 212 õpilast (oli 93,7 % ) õpivad Raasiku valla poolt määratud kooli teeninduspiirkonnast. Peningilt, Härmakülast, Kiviloolt, Pikaverest ja Raasikult õpib 4,62% ehk 12 õpilast ja väljastpoolt Raasiku valla piire õppivad õpilased moodustavad 8,07% ehk 21 õpilast (oli 6,3 %.) Viimane arv näitab, et õpilase valla registrisse kandmine ei ole lapsevanemale eriti suur mure.

Õpilaste koolitee pikkuse jagunemisest on näha, et transporti vajab kooli sõiduks ikkagi keskmiselt 40-45 õpilast. Selleks peab jätkama koolibussi sõitmist.

Raasiku vallas on kolm munitsipaalkooli: Aruküla, Pikavere ja Raasiku Põhikoolid ning üks erakool: Vaba Waldorfkool

Enamasti saadakse põhiharidus valla koolides.

Samas on aga vallavalitsus pidevalt mures koolide jätkusuutlikkuse osas ja teinud vastavaid prognoose. Allpool toodud tabel õpilaste arvudest ja selle muutustest on Raasiku vallavalitsuse nägemus.

Viimase nelja aasta ( 2002-2005) õpilaste liikumise analüüsist selgub, et õppeaja sees (enne lõpetamist) koolist lahkumise põhjusteks on:

1) elukoha vahetus – 23 õpilast ehk 37 %,

2) kooli vahetus – 30 õpilast 48%

Gustav Adolfi Gümnaasium – 8 õpilast

Jüri Gümnaasium – 6 õpilast

Westholmi Gümnaasiumi -5 õpilast

Pikavere PK -3 õpilast

Tallinna 21. Kool – 2 õpilast

Tallinna Kristiine Gümnaasium – 2 õpilast

Tallinna Ühisgümnaasium – 1 õpilane

Tallinna Saksa Gümnaasium 1 õpilane

Tallinna 49. KK -1 õpilane

Tallinna Laagna Gümnaasium 1 õpilane

3) eriõpetust andvatesse koolidesse – 9 õpilast ehk 14 %

 

Teise kooli üleminek klassiti on toimunud alljärgnevalt:

7. klassi -10 õpilast

8. klassi -7 õpilast

5. klassi -5 õpilast

6. klassi - 4 õpilast

2. klassi – 3 õpilast

9. klassi – 1 õpilane

Üldse on selle nelja aasta jooksul koolist lahkunud 62 õpilast. Lisaks neile on mainitud aja jooksul oma koolitee katkestanud seoses koolikohustuse lõppemisega ehk 17-aastaseks saamisega 9 õpilast. Mujalt meile on juurde tulnud 46 õpilast. Tulijad jagunevad põhjuste järgi:

1) kolimine kooli teeninduspiirkonda – 29 õpilast ehk 63 %

2) kooli vahetus – 12 õpilast 26%

3 ) erivajaduste lõppemine - 5 õpilast ehk 12 %.

Eelmisel aastal oli koolis 253 õpilast. Keskmine õppeedukus oli 86,95 %, viitele õppis 60 õpilast ehk 23,7%, neljadele-viitele õppis 74 õpilast ehk 29,25%. Rahuldavalt jõudis edasi 86 õpilast ehk 33,9%. Kokku õppis hästi ja väga hästi 134 õpilast ehk 53%. 33 õpilast ehk 13 % õpilastest lõpetasidd klassi suvetööga. Klassikursust jäi kordama 5 õpilast ehk 1,9% õpilastest.

Õpilaste tunnustamiseks on kiituskiri ja diplom.

Koolil on oma laul ja lipp.


1.4. Huvitöö
Huvijuhi juhendamisel tegutsev õpilasaktiiv on osalenud koolielu küsimustes väga aktiivselt. Tänu huvijuhi aktiivsusele on õpilased saanud ka koolivaheaegadel oma vaba aega sisustada.

Eesmärgid:

väärtustada haridust ja haritust
kujundada oma kooli tunnet
anda oma panus Aruküla kultuuriellu
Kooli õpilastest on huvitegevusest haaratud 76,1 % (oli 64%), sealhulgas tüdrukutest 84,3 % (oli 75%) ja poistest 68,8%. (oli 52%). Võrreldes eelmiste aastatega, on reed arvud tõusnud. Kui 1. - 4. klassi õpilastest osalevad ringide tegevuses 87 % (oli 79%) sealhulgas tüdrukuid 96,6 % ( oli 85%) ja poisse 78,9 % (oli 75%), siis 5. - 9. klassi õpilastest 65,97 % (oli 51%) sealhulgas tüdrukuid 72,6 % (oli 69%) ja poisse 61,7% (oli 31%). Eriti head meelt valmistab viimane näitaja – vanema astme poiste haaratus ringides on tõusnud 2 korda

Huvitegevuse töö (klassiväline töö) korraldamise aluseks on ürituste plaan. Suurenenud on kooli õpilaste aktiivsus ja vastutusvõime plaanide täitmisel. Õpilaste huvitegevus nõuab pidevat innustamist, motiveerimist ja eestvedamist.

Projektitaotlused ja erinevate rahastamisvõimaluste otsimine on oluline koht toetamaks huvialatöö arengut koolis.

Klassivälisel tööl on oluline koht kooli õppe- ja kasvatustöö eesmärkide saavutamisel.

Klassiväline töö:

· aitab ühendada akadeemilist õppimist praktiliste oskustega

· aitab kaasa õpilaste füüsilise, vaimse, sotsiaalse ja emotsionaalse arengu saavutamiseks

· on tahtekasvatus

· on tundekasvatus

· aitab arendada õpilaste juhtimisoskusi

· aitab kooliperes tekkida järjepidevuse tundel

· tugevdab sidet kooli ja koduga


Klassiväline tegevus koolis hõlmab

· ringide tööd

· kooli traditsiooniliste ürituste korraldamist

· tunnivälist ainealast tööd

· valla üritustest ja maakondlikest üritustest osavõttu

· osalemist üleriigilistes projektides

· tervist edendavad projektid

· osalemist noorteühendustes

· näituste korraldamist

· õpilasaktiivi tegevust

Aruküla põhikooli õpilasaktiiv on (4-9) klasside õpilaste poolt valitud esindajate ühendus. Õpilasaktiivi eesmärgiks on:

- aktiviseerida õpilaste tegevust tunni – ja koolivälisel ajal;
- aidata kaasa koolielu korraldamisele;
- kooli traditsioonide järgimine ja arendamine;
- aidata kaasa õppetöö ja koolivälise enesearendamise populaarsus tõstmisele õpilaste hulgas;
- info vahetus;
- uute ideede leidmine;
- koostöö juhtkonnaga ja õpetajatega;
- probleemide lahendamisele kaasaaitamine;
- suhete arendamine teiste koolidega.

- T.O.R.E tegevust (Tugiõpilaste Oma Ring Eestis).

Põhiidee on eakaaslaste kaudu mõjutada õpilaste igapäevaelu. T.O.R.E noored on abistavalt, tähelepanelikult, lohutavalt käituvad õpilased.

Ringide töö

Ringide töös lähtutakse sellest, et

· õpitu oleks abiks kooli ürituste läbiviimisel (tähtpäevad, aktused, spordivõistlused)

· oleks võimalik kooli esindada maakonna üritustel

· annaks võimaluse laiendada õpilase silmaringi, soodustaks sõnalis-keelelist arengut, väärtushinnangute kujunemist.

Kooli traditsioonilisteks üritusteks on

· 1. september – teadmiste päev. Rongkäik

· Leivanädal

· Äripäev

· Õpetajate päev

· Hõimunädal

· Aruküla Kooli Mäng

· Mardi-Kadripäeva üritused

· Jõululaat. Jõulukontserdid ja peod

· Koolisisene mälumäng

· Kooli lauluvõistlus

· Valla lauluvõistlus

· Sõbrapäev

· Vabariigi aastapäeva tähistamine

· Vastlapäevaüritused

· Emakeelepäeva tähistamine

· Naljapäeva tähistamine

· Jüriööjooks

· Mikud-Mannid

· Viie kooli kohtumine (Alavere, Ardu, Aruküla, Harmi, Oru)

· Emadepäeva kontsert

· Valla tantsupäev

· Õpilastööde näitused

· Õppeekskursioonid

· Ökokratt

· Tutipäev

· Vigurivänt

· Erinevad projektid

· Viimase koolikella aktus

· 9. klassi lõpuõhtu

Koolis töötavad järgmised traditsioonilised ringid:

mudilaskoor

lastekoor

poistekoor

pallimängud: käsipall, võrkpall, jalgpall, sulgpall

tantsuringid: aeroobika, rahvatants

lilleseade

kokandus

loodusering

ELO

 

1.5. Koostöö õpilasaktiiviga
Kooli igapäevaelu korraldamises on õpilasaktiivil oma arvestatav koht. Õpilasaktiivis tegutsemine on õpilastele andnud juurde kogemusi ja enesekindlust . Neil

toimuvad regulaarselt igal esmaspäeval õpilasomavalitsuse töökoosolekud-infotunnid..

Õpilasaktiivil on oluline roll kooli maine kujundamisel..

Aktiivne huvitegevus on kerge lagunema aktivistide lahkumisega. Seetõttu nõuab õpilaste huvitegevus pidevat innustamist, motiveerimist ja pühendunud eestvedamist.

Koolil on oma ajaleht ARUKÜLA KOOLI UUDISED.

 

1.6. Personal
Personalijuhtimise eesmärk on saavutada organisatsiooni areng, õppivaks organisatsiooniks kasvamine ja koostöösüsteemide efektiivne toimimine.

Olemasolevatest õpetajatest (21 inimest) omab pedagoogilist kõrgharidust 18 pedagoogi, 1 õpetaja omab mittepedagoogilist kõrgharidust ja 2 õpetajal on pedagoogiline keskeriharidus. Neist üks õpetaja omandab sellel aastal pedagoogilise kõrghariduse. Käesoleval õppeaastal antakse 425 tundi nädalas, mis teeb keskmist normkoormust arvestades 20,059 õpetaja ametikohta. Õpetajate koormus on vahemikus 0,15 - 1,409 ametikohta. Pedagoogide keskmine vanus on 01.01 2006 seisuga 40,68 aastat.
 

1.7. Koostöö lastevanematega
Tavaline koostöövorm on koosolek

Lastevanemate endi motiveeritus osaleda või kooliga koostööd teha on kasvanud loodetust aeglasemalt. Koostöös on oluline kooli initsiatiiv.

Lastevanemate üldkoosolek toimub kaks korda aastas – sügisel ja kevadel. Käsitletavad teemad on olnud:

1) õppeaasta kokkuvõte

2) koolikorraldus

3) kooli arengukava

4) arenguvestlustest

5) lektor tervise, korrakaitse või mõnel muul üldharival teemal

6) uued suunad hariduses ja koolielus

7) sõna on saanud hoolekogu esindaja


Klasside lastevanemate koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte vähem, kui 2 korda aastas. Klassijuhatajad viivad läbi individuaalseid perevestlusi, kuna lastevanemate koosolekut ei külasta kõikide õpilaste vanemad.

Eesmärk: 1) õpilase arendamine kodu ja kooli koostöös

2) tagasiside andmine õpilase arengust

3) vanema nõustamine avatud õhkkonnas

Eesmärgiks tuleb seada parema ülevaate saamine lastevanemate ja õpilaste ootustest ja muredest, lastevanemate kursishoidmine kooli eesmärkide ja arengutegevusega.

Sel eesmärgil on hakatud läbi viima ka probleemvestlusi. Vajadusel kaasatakse vestlusesse ka aineõpetajaid, kooli juhtkonda.

Kooli hoolekogu töötab 1994. aastast.


1.8. Majandustegevus ja tugisüsteemid
Heakorrastatud koolis on õpilastel paremad eeldused pühenduda õppetööle. Igal aastal on koolimajas tehtud remonditöid. Eelnenud arengukava jooksul teostati järgmisi töid:

uue võimla valmimine – 10 miljonit krooni
valgustussüsteemi järkjärguline vahetamine klassiruumides – 10 000 krooni
söökla inventari uuendamine (nõudepesumasin) – 40 000 krooni
klassiruumides inventari uuendamine ( lauad, toolid, kapid, riiulid) – 120 000 krooni
käsitöö- ja tööõpetusklasside sisustamine kaasaegsete töövahenditega – 60 000 krooni
staadioni korvpalliplatsi asfalteerimine – 50 000 krooni
kooliruumide täielik sooja veega varustamine ja keskküttesüsteemi uuendamine – 30 000 krooni

Kooli ruumid on valdavalt puhtad. Kooli vara heaperemeheliku hoidmise ja kasutamise tagamise osas on arenguruumi.

Koolis tegeldakse pidevalt ka töökeskkonna parandamisega. Töökeskkond, mis võimaldab inimestel töötada efektiivselt, pakub oma liikmetele turvalisust ja arenguperspektiivi.

 

Tugisüsteemid

Kooli info- ja kommunikatsioonitehnoloogia on uuenenud igal aastal. Koolil on hetkel 18 arvutit.

Peaaegu kõik kooli arvutid on ühendatud lokaalsesse arvutivõrku ja Internetti

Põhiliseks puuduseks on mõned vananenud arvutid, mis vajaksid asendamist uutega.


Õpilaste toitlustamist korraldab kool. Toidu valmistamine toimub Aruküla Põhikoolis, kus on vastavalt võimalustele kaasajastatud köögiplokk Õpilaste toitlustamine on korraldatud hästi

Õppetöö teenistuses on uus paljundustehnika.

Raamatukogu teenuseid kasutatakse aktiivselt kogu õppepäeva jooksul.

 

Vald tasustab 2,5 kohta ringijuhtide, 1,0 kohta päevakeskuse pedagoogi, 0,5 kohta huvijuhi, 0,5 kohta infojuhi, 0,5 kohta logopeedi tööd, 1,0 kohta võimla administraatorit, 5,7 kohta koristajat, 1,0 kohta koka ja 1,0 kohta kokaabi, 1,0 kohta majahoidjat, 1,0 kohta remonditöölist, 1,0 kohta majandusjuhatajat ja 1,0 kohta raamatukoguhoidjat, Kooli teenindav personal on komplekteeritud.


Kooli edasiste arengusuundade määratlemiseks viidi õpetajatega läbi SWOT analüüs. Tulemused on esitatud allpool.

 

2. Uuringud
Ühiskonnas toimuvate kiirete muutuste taustal ja vältimaks tekkima hakkavat seisukohta e-kooli kiire sisseviimise vajadusest valla koolidesse, viidi 2005. ja 2006.aastal kooli lastevanemate hulgas läbi küsitlus selgitamaks välja kodude hõivatust arvutitega. 

Oma kindel koht kooli õppetegevuses on olümpiaadidel. Viiakse läbi koolisiseseid olümpiaade ja osaletakse ka maakonna ja vabariigi üritustel. Tulemused on rõõmustavad. See näitab ka õpetaja täiendavat tegevust andekamate õpilastega

 

3. Arengukava strateegilised eesmärgid aastateks 2006-2010
Peaeesmärk: Tagada kooli konkurentsivõime säilitamine.

Luua võimalused kõrgelt kvalifitseeritud kaadriga aja nõuetele vastava alus-, põhi- ja huvihariduse andmiseks kaasaaegselt väljaarendatud kasvu-, õpi- ja töökeskkonnas

1. Juhtimisprotsesside areng

1.1 Positiivse õhustiku hoidmine ja arendamine,

koolirõõmuks keskkonna loomine

1.2 Juhtimise kvaliteedi kasv

1.3 Sisehindamise regulaarseks ja süsteemseks muutmine

1.4 Erinevaid kooli protsesse reguleeriva asjaajamiskorra arendamine

1.5 Kooli maine parendamine

2. Õpilaste areng

2.1 Hoiakute muutumine

2.2 Õppekasvatustöö tulemuste paranemine

2.3 Tõsta kooli õpilaste rahulolu õppetegevuse korraldamisega

2.4 . Õpilaste kaasamine koolielu korraldamisse

3. Personali areng

3.1 Sise- ja väliskoolitused

3.2 Töö hindamise, motiveerimise ja tunnustamise parendamine

3.3 Personali tööjaotuse ja vastutuse konkretiseerimine

4. Tugiteenuste kvaliteedi parendamine

4.1 IT valdkonna areng (tehnilise baasi, võrguteenuste täiustamine)

4. Õpikeskkonna renoveerimine

5.1 Inventari ja õppevahendite soetamine

5.2 Õppeklasside sisustuse uuendamine

5.3 Koolihoone renoveerimine koos juurdeehitusega

 

4. Tegevuskavad 2006-2010
4.1 Juhtimisprotsesside areng
4.1.1. Positiivse õhustiku hoidmine ja arendamine
Eesmärk: õpilaste, lastevanemate ja personali rahulolu kasv
 

  • Võimetekohaste õppekavade koostamine
  • Tugisüsteemide rakendamine hariduslike erivajadustega õpilastele
  • Erialaspetsialistidega kindlustamine
  • sotsiaalpedagoogi koha loomine/logopeedi rakendamine 1,0
  • Õpilaste motiveerimise ja tunnustamise korra täiustamine ja rakendamine
  • Huvitegevuse võimaluste laiendamine
  • Probleemide ennetamine, kiirem ja tulemuslikum lahendamine
  • Õppetöös ja huvitegevuses initsiatiivi ja loovuse toetamine
  • Oma kooli meie-tunde tugevdamine õpilaste ja personali ühisürituste kaudu.
     

4.1.2 Juhtimisprotsesside kvaliteedi parendamine
Eesmärk: Kooli konkurentsivõime ja maine ning õppekasvatustöö tulemuste paranemine

Tegevus

  • Analüüsile toetuv ja eesmärgistatud kavandamine kõikides juhtimisvaldkondades
  • Sisehindamise süsteemi loomine, rakendamine ja läbiviimine
  • Hoolekogu ja kooli koostöö edasine areng
  • Juhtide koolitus
  • Uute õigusaktide rakendamine, vajadusel koolisiseste eeskirjade uuendamine
  • Sidusgruppide (valikuliselt-õpilased, lapsevanemad, personal) rahulolu uuringute läbiviimine
  • Kooli õppe-ja kasvatustegevuse tulemuste analüüs
  • Õpiraskuste põhjuste analüüs ja lahenduste leidmine
     

4.1.3 Partnerlussuhete areng
Eesmärk: Partnerluse ja koostöövõimaluste efektiivsem kasutamine

Tegevus

  • Teiste valla koolide ja kultuuriasutustega ühiste õpilasürituste korraldamine.
  • Aruküla lasteaiaga sidemete ja koostöö tõhustamine
  • Vilistlaste kaasamine kooli kultuuri- ja spordiüritustesse
  • Lastevanemate kaasamine otsustamisprotsessidesse
  • Rahvusvahelistes ja vabariiklikes noorte ja õpilasorganisatsioonide töös osalemise võimaldamine
  • Hoida ja arendada koostöö- ja kliendisuhteid teenindajatega
     

 

4.2 Õpilaste areng
4.2.1. Õpilaste hoiakute muutumine.
Tegevus

  • Tervete eluviiside kujundamine, tervisekasvatus, ennetusprojektid.
  • Kultuurse ja vägivallata käitumise kujundamine
  • Kodaniku- ja õiguskasvatus, koolikohustuse täitmise tagamine. Koolivälise võrgustiku efektiivsem kaasamine
  • Positiivse ja realistliku enesehinnangu kujundamine, eneseteostusele innustamine
  • Meie-tunde kujundamine, oma klassi ja kooli väärikas esindamine
  • Ühisüritused


4.2.2. Õpitulemuste paranemine
Tegevus

  • Tasakaalustatud õppekava ja õppetöö korraldus.
  • Ainealane tunniväline tegevus andekuse toetamiseks.
  • Õpilaste osavõtt vabariiklikest ja maakondlikest olümpiaadidest.4. Suurem tähelepanu ja toetus õpilaste andekusele, võimete arendamisele ja motivatsioonile.
  • Kaasaegsete õpitingimuste loomine, õppevara ja infotehnoloogiaga varustamine.
  • Õppetunni efektiivsemaks muutmine.
     


4.3 Personali areng
Eesmärk: Professionaalsuse tagamine organisatsioonis, personali rahulolu ja pühendumine.

Tegevus

  • Personali arengu ja koolitusplaan koostamine
  • Võimaluste loomine tasemeõppeks
  • Võimaluste loomine arenguprojektides ja koolivälistes töörühmades osalemiseks
  • Kaasamine kooli arendustegevusse
  • Võimaluste loomine koostööks teiste institutsioonidega


4.4 Majandustegevus
Eesmärk: Kaasaegse, turvalise ja õpilassõbraliku keskkonna kujundamine

Tegevus
 

  • Toitlustamine: hügieenitarvikute uuendamine (vedelseep, paberkäterätid),sööklamööbli uuendamine, menüü uuendamine, arvestades seadusandlust ja tervisekaitse norme
    (teema vaadatakse üle igal aastal vajadusel arvestatakse juurde eelarvelisi vahendeid,jälgitakse iga järgneva arengukava aasta oktoobris).
     
  • Puhastusteenus: Koristajate varustamine kvaliteetsete koristusvahenditega; Koolitus/vastavalt vajadusele (koolitusvajaduse tingib seadusandlus, valdkonna areng ja koristusvahendite täiustumine).
  • Valveteenus: Elektroonilise valvesüsteemi arendamine, uuendamine, optimeerimine, turvavalgustuse paigaldamine / uuendamine (kooli mat.väärt. turv.
    teema tuleb arutusele ja teostamisele turvalisuse kahanemise olukorras arengukava jooksva perioodi jooksul).
  • Tuleohutus: Automaatse tulekahju- ja signalisatsiooni süsteemi remontimine/ korrashoid, evakuatsiooniplaanid (õpilaste, kooli töötajate turvalisus
    teostatakse vastavalt nõuetele ja seadusandlusele).

 

  •  Õppeklasside sisustus: Klasside sisustamise jätkamine uue mööbli ja kaasaegsete õppevahenditega, Võimalusel poiste ja tütarlaste tööõpetus-klasside sisustamine, Keemia- ja füüsika-klassidele õppevahendite muretsemine
     

 

4.5 IT valdkonna arengukava
Eesmärk: efektiivsem õppe ja tööprotsesside toetamine

Tegevus
 

  • Riist- ja tarkvara täiustamine
  • Uute arvutite ja õpitarkvara muretsemine
  • Vanemate arvutite asendamine uutega 
  • Kooli infosüsteemi arendamine
  • Tunniplaani muutmine arvutis ja operatiivne avaldamine internetis
  • Tööks vajalike dokumentide kättesaadavamaks tegemine õpetajatele
  • Maililistid
  • Õppematerjalide süsteemne talletamine
  • kodulehekülje täiustamine
     

4.6 Võimalik koolihoone renoveerimine
Eesmärk: kaasaegne ja turvaline õpikeskkond

Tegevuskava

  • I korruse koridori remont, 2006-2010
  • II ja III korruse koridoride san.remont, 2006-2010
  • Klassiruumide san.remont, 2006-2010
  • Küttesüsteemi renoveerimine, 2006-2010
  • Akende vahetamine lasteais, 2006-2007
  • Piirdeaia ehitamine, 2009-2010

     


5. Investeeringute vajadus.
Probleemid:
 

  • Ruumipuudus
  • Kabinetsüsteem (ained, arvuti, raamatuk+lugemissaal)
  • Tehnilised vahendid
  • Ventilatsioon,
  • Valgustus,
  • Elekter,
  • Soe vesi
  • Kooli staadion -renoveerida
  • Kooli renoveerimine: välisfassaad, siseruumid
  • Erispetsialistide vajadus
  • Sotspedagoog/Psühholoog
  • Logopeed täis kohaga(0,5 kohta juurde)
  • Aula vajadus
  • Mööbel, inventar
  • Kooli territooriumi piirdeaed


6. Investeeringute ajagraafik
 

Ruumipuudus, 2008 a, 25 000 000;
Kabinetsüsteem (ained, arvuti, raamatuk+lugemissaal) - koos ehitusega;
Tehnilised vahendid, 2006 - 2010 a, igal aastal 30 000;
Tervistkahjustav olukord (ventilatsioon,valgustus,elekter,soe vesi) - renoveerimine;
Kooli staadion -renoveerida, 2008.a, 3-6 miljonit;
Kooli renoveerimine: välisfassaad, siseruumid - koos ehitusega;
Erispetsialistide vajadus (sotspedagoog/Psühholoog, logopeed täis kohaga(0,5 kohta juurde)), 2007.a. 120 000, 2008.a. 65 000;
Aula vajadus - koos ehitusega;
Mööbel, inventar, 40 000 - 60 000 aastas;
Kooli territooriumi piirdeaed - koos ehitusega.

Kokku investeeringud:

2006.a - 489 999

2007.a - 540 000

2008.a - 31 505 000

2009.a - 90 000

2010.a - 90 000

7. Arengukava rakendamise ja uuendamise kord
Rakendamise kord:

  • Arengukava alusel koostatakse individuaalsed ja valdkondade tööplaanid igaks õppeaastaks
  • Plaanides ja kavades nähakse ette tegevuste ja tulemuste analüüsimise ja hindamise kord

Uuendamise kord:

  • Arengukava täitmine vaadatakse üle kord aastas tegevuskavade täitmise analüüsile toetudes
  • Ettepanekud arengukava muudatusteks kinnitatakse õppenõukogus ja hoolekogus

Aruküla Põhikooli arengukava muudetakse:

  • seoses kooli tegevust reguleeriva seadusandluse muudatustega
  • seoses muudatustega RÕKis
  • seoses kooli staatuse muutumisega
  • õppenõukogu ja/või hoolekogu ettepanekute alusel
  • seoses muudatustega kooli eelarves
  • seoses arengukava tähtaja möödumisega

Kooli arengukava arutatakse läbi ja kiidetakse heaks kooli õppenõukogus.

Kooli arengukava kinnitab kohalik omavalitsus.