Ülekäigukoht ja ülekäigurada
Liiklusseadust on täiendatud ülekäigukoha mõistega.
Ülekäigukoht on erinevate liikluskorralduslike ja ehituslike lahenduste abil (ohutussaar, valgustus, kiiruspiirang jne.) jalakäijale sõidutee ohutuks ületamiseks rajatud teeosa.
Ülekäigukoht erineb ülekäigurajast selles mõttes, et ülekäigukohal sõiduteed ületades puudub jalakäijal sõidukijuhi suhtes eesõigus. Ülekäigukohal puudub ka ülekäigurajale vastav märgistus.
Jalakäija tunneb ülekäigukoha ära selleni viivate ja teisel pool sõiduteed jätkuvate jalakäijaliikluseks ettenähtud teede (kõnnitee, jalgtee, jalgratta- ja jalgtee) järgi.
• ülekäigukoht on sõidutee, jalgrattatee või trammitee ületamiseks jalakäijale ettenähtud, arusaadavalt rajatud ja asjakohaselt tähistatud teeosa, kus jalakäijal ei ole sõidukijuhi suhtes eesõigust, välja arvatud juhul, kui jalakäija ületab ülekäigukohal sõiduteed, millele sõidukijuht pöörab. (§ 2 p 99)
• ülekäigurada on jalakäijale sõidutee, jalgrattatee või trammitee ületamiseks ettenähtud asjakohaste liiklusmärkide või teekattemärgisega tähistatud sõidutee, jalgrattatee või trammitee osa, kus juht on kohustatud andma jalakäijale teed.
Ülekäigurada on reguleeritav, kui liiklejate liikumise järjekorra määravad foorituled või reguleerija märguanded.
Muul juhul on ülekäigurada reguleerimata.
