Aruküla Põhikooli loovtööde koostamise juhend


 

§ 1 Üldsätted

 

1.      Loovtöö tähendab uurimust, projekti, kunstitööd või muud taolist, mis lähtub läbivatest teemadest või on õppeaineid lõimiv.

2.      Loovtööks loetakse tööd, mis ületab ainekavas ettenähtud nõudeid.

3.      Põhikooli lõpetab õpilane, kes on 8. klassis sooritanud loovtöö.

4.      Loovtööd võib teha nii individuaalselt kui ka kollektiivselt.

5.      Loovtöö hinne kantakse klassi- ja lõputunnistusele.

6.      Loovtöö tulemused salvestatakse viisil, mis võimaldab neid säilitada kooli raamatukogus.

 

§ 2 Loovtöö eesmärgid

 

Loovtöö eesmärk on õpilase loova eneseväljenduse, koostöö ja iseseisvalt töötamise oskuse arendamine ning järgmiste oskuste omandamine:

1.      õppeainete lõimimise ja loovtöö protsessi kaudu terviklikuma maailmapildi kujunemine;

2.      õpilases loova eneseväljenduse kujundamine, teoreetiliste teadmiste praktiline rakendamine;

3.      üldpädevuste kujunemise toetamine (iseseisev töötamine, probleemide lahendamine, kriitiline mõtlemine, argumenteerimis-, eneseväljendus- ja esinemisoskus, töö allikate ja andmetega, IKT vahendite kasutamine jne);

4.      uuritava probleemi või loodava praktilise töö kohta taustinformatsiooni ja andmete kogumine ja analüüsimine;

5.      tegevuse ajaline kavandamine ja kavandatu järgimine;

6.      oma tegevuse ja töö analüüsimine, kokkuvõtte ja resümee koostamine;

7.      töö korrektne vormistamine;

8.      töö kaitsmine.

 

§ 3 Loovtöö liigid

1. Uurimus eeldab materjali kogumist, analüüsimist/süstematiseerimist ja üldistamist ning järelduste tegemist.

Uurimus on õpilase või õpilaste poolt õppekava raames ette valmistatud kirjalik töö ega tohi olla plagiaat (kellegi seisukohtade sõnasõnaline mahakirjutamine allikale viitamata, loomevargus).

 

2. Õpilasuurimus põhjendab probleemivalikut, annab ülevaate uurimuse taustast, püstitab uurimisküsimused, põhjendab meetodi valikut, kajastab andmeid ja tõendusmaterjali kogumist, kirjeldab tulemusi ning esitab tulemuste analüüsi, järeldused ja kokkuvõtte, kasutatud allikate loetelu ning resümee.

Õpilasuurimus on algupärane, objektiivne ja süsteemne ning uurimuse tulemused on tõendatavad, mõtestatud ja selgitatud. Õpilasuurimus kajastab õpilase uurimistulemusi ja seisukohti ega piirdu üksnes refereerimisega.

 

3. Praktiline töö on õpilase või õpilaste poolt õppekava raames kavandatud ja loodud:

 - teos
 - tehnoloogiline lahendus
 - õppematerjal (audiovisuaalne või elektrooniline õppematerjal, lüümikud, töövihikud, õpikud, tekstide/ülesannete või piltide kogud)
 - projekt ja selle kirjalik kokkuvõte ( konverentsi, konkursi, kontserdi, näituse, võistluse, õppekäigu vms korraldamine)

 

Kirjalik kokkuvõte avab praktilise töö tausta, lähtealused ja eesmärgid ning kirjeldab kontseptuaalset lahendust, töö aktuaalsust, tööprotsessi ja töö tulemust.

 

4. Projekt eeldab projekti kavandamist, läbiviimist ja tagasiside andmist.

 

5. Omaloominguline töö eeldab idee loomist, teose valmistamist ning selle esitamist avalikult.

 

§ 4 Loovtöö koostamise põhietapid:

 

  1. valdkonna, juhendaja ja teema valik;
  2. kava (plaani) koostamine;
  3. allikmaterjalide valik ja läbitöötamine;
  4. andmete kogumine, uuringute ja vaatluste tegemine;
  5. andmetöötlus;
  6. töö teksti kirjutamine;
  7. töö vormistamine ja korrektuur;
  8. töö esitlus ja kaitsmine.

 

§ 5 Juhendamine

1.      Loovtöö korraldatakse vastavalt koolis kehtivale loovtööde koostamise juhendile.

2.      Loovtöö või praktilise töö vastutav juhendaja on kooli töötaja. Loovtöö juhendamisest võtavad osa kõik kooli pedagoogid. Lisaks kooli töötajale võib kaasata juhendaja väljastpoolt kooli.

3.      Loovtöö/õpilasuurimuse ja praktilise töö ettevalmistamise ajakava igaks õppeaastaks kehtestab kooli direktor käskkirjaga.

4.      Loovtööd võib teha nii individuaalselt, paaris kui ka kollektiivselt. Mitme õpilasautori puhul peab nende panus töösse olema selgelt näidatud ja eristatav. Kõik autorid peavad osalema õpilasuurimuse või praktilise töö esitlemisel.

5.      Loovtöö kavandamine, tegemine ning töö eesmärkide, teoreetilise tausta ja töö sisu kirjalik vormistamine toimub juhendatud õppeprotsessis.

6.      Loovtöö on õpilase iseseisev töö, mis saab alguse juhendaja ja õpilase kokkuleppest.

7.      Juhendaja roll:

• aitab püstitada töö eesmärki ja kavandada töö ülesehitust;

• aitab koostada loovtöö ajaplaani;

• annab suuna teemakohase kirjanduse ja algallikate otsimiseks;

• konsulteerib õpilast loovtöö käigus;

• kontrollib töö valmimist osade kaupa;

• hindab õpilase tööprotsessi;

• annab kirjaliku hinnangu õpilase tööle;

• vastutab töö lubamise eest kaitsmisele

8.      Praktilisele tööle tuleb lisada kirjaliku tööna vajalikud selgitused. Selgitus avab praktilise töö tausta, esitab eesmärgid ning kirjeldab tööprotsessi ja tulemust.

9.      Loovtöö temaatika valib kool ja teemad lähtuvad juhendaja kompetentsusest.

10. Iga õppeaasta 1.oktoobriks tehakse õpilastele teatavaks võimalikud loovtöö teemad ja juhendajad. Vastav info avaldatakse kooli koduleheküljel.

11. Üks õpetaja võib õppeaasta jooksul juhendada kuni kolm uurimistööd.

12. Oktoobrikuu jooksul valivad õpilased loovtöö teema ja sõltuvalt teemavaldkonnast juhendaja, kellega koos sõnastatakse lõplik teema. Nii teema kui ka juhendaja kinnitatakse esimese veerandi viimasel nädalal.

13. Õpilasel on õigus esitada ka omapoolne teema antud valdkonnas.

14. Õpetajal on õigus keelduda õpi­lase valitud teemat juhendamast, kui õpetaja ei ole antud valdkonnas asjatundja või õpilane ei ole suuteline töö eesmärke sõnastama.

15. Õpilasel on õigus konsultatsioonile 15 akadeemilise tunni ulatuses, millest kolmandik hõlmab töö läbilugemiseks kuluvat aega.

16. Juhendaja ja õpilase vahelisel kokkuleppel on võimalik kon­sultatsioonide määra suurendada või vähendada.

17. Juhendaja ja õpilane peavad koostama ajakava, mis kindlustab loovtöö õigeaegse valmimise.

18. Juhendaja tutvustab õpilasele loovtööde koostamise juhendit ning annab õpilasele õppematerjali valitud teema kohta.

19. Õpilane tutvub vastavasisulise kirjanduse, varasemate loovtöödega ja koostab loovtöö kavandi. Õpilane teeb koos juhendajaga valiku, millisele aspektile valitud teema raames loovtöös keskendutakse ning mis liiki loovtööd ta plaanib teha.

20. Edasi sõnastab õpilane idee, koostab tegevuskava idee/ülesande lahendamiseks, viib idee ellu (andmete kogumine, uuringute ja vestluste tegemine) ja vormistab selle (andmetöötlus, töö teksti kirjutamine ja vormistamine).

21. Õpilane seostab enda loovtöö varasemate sama teemavaldkonnas tehtud töödega, esitab võrdlusi ja toob välja enda loovtöö unikaalsuse valitud teemavaldkonna osas.

22. Juhendaja tutvub tulemusega ja vajadusel juhendab õpilast, mille käigus tehakse korrektiivid.

23. Juhendaja annab loovtööle heakskiidu ja edasi toimub töö kaitsmine.

 

§ 6. Loovtöö vormistamine

 

1.      Nõuded teksti vormistusele 

 

·        Töö vormistatakse A4 formaadis valgele paberile arvutikirjas ja köidetakse kiirköitjas.

·        Kasutatakse šrifti Times New Roman suurusega 12 punkti ja reavahega 1,5 punkti.

·        Tekst paigutatakse paberile rööpselt. Lehekülje vasakus servas on 3,5 cm, paremas 2 cm, üla- ja alaservas 2,5 cm laiune veeris.

 

2. Töö keel ja stiil

 

Loovtöö keeleks on eesti keel. Autori ja juhendaja kokkuleppel võib töö keeleks olla kooli õpetatav A või B võõrkeel, eeldusel, et nii töö koostaja kui ka juhendaja seda keelt valdavad. Võõrkeeles kirjutatud tööle lisatakse eestikeelne kokkuvõte.

 

Töö keel on teaduslik ja selle tagamisel peetakse silmas järgmisi nõudeid:

  • Sõnastus peab olema korrektne ja loogiline ning vastama kasutatava keele ortograafiale.
  • Töös kasutatakse üldtunnustatud terminoloogiat ja lühendeid.
  • Väljenduslaad peab olema lihtne, tuleb hoiduda paljusõnalisusest.
  • Välditakse võõrsõnadega liialdamist ja tõlkevääratusi.
  • Välditakse sõnakordusi.
  • Hoidutakse üliemotsionaalsetest väljenditest.
  • Valitud vorm peab olema ühtne kogu töö ulatuses. Töös soovitatakse kasutada umbisikulist tegumoodi (töös käsitletakse, vaadeldakse, analüüsitakse jne) või kindlat kõneviisi (töö käsitleb, autor vaatleb, analüüsib jne).
  • Töö kirjutamisel välditakse nii kõne- kui ka konspektistiili. Kõnestiilile on omane liialdamine mina-vormi kasutamisega, konspektistiili iseloomustavad liiga lakooniline sõnastus ja lühendite rohkus.
  • Võõrkeelse materjali tõlkimisel tuleb muuta lausete struktuuri vastavalt eesti keele lauseehitusele ning kasutada käsitletava valdkonna termineid õiges tähenduses ja kontekstis.
  • Arusaamatuste vältimiseks on otstarbekas eestikeelsele terminile lisada sulgudes selle võõrkeelne nimetus.
  • Lühendi esmakordsel kasutamisel tuleb see defineerida täieliku kirjapildi kaudu, nt Eesti Riigiarhiiv (ERA), erandi moodustavad üldlevinud lühendid nt NATO, ÜRO, õa jne. Lühendite järele punkti ei panda. Kui punktita lühend langeb kokku mõne eestikeelse sõnaga, pannakse lühendisse sõnavahet märkiv punkt nt e.m.a (enne meie aega). Kogu töö ulatuses tuleb kinni pidada kõikidest kasutusele võetud terminitest ja lühenditest. Kui neid on üle kahekümne, on vaja koostada lühendite ja terminite loetelu ja paigutada see sisukorra järel.

3. Töö struktuur

 

3.1.Tiitelleht

 

Tiitellehel on järgmised andmed (vt lisa 2):

  • Kooli nimi paigutatakse lehe ülemise serva keskele.
  • Autori ees- ja perekonnanimi, mis paiknevad pealkirja kohal.
  • Töö pealkiri kirjutatakse lehe esimese kolmandiku lõppu.
  • Pealkirja alla märgitakse loovtöö liik.
  • Töö juhendaja kutse (lühendina: õp, mag, prof jne) ja nimi trükitakse lehe teise kolmandiku lõppu paremasse serva.
  • Töö valmimise koht ja aasta paigutatakse lehe alumisse serva keskele.

 

Tiitellehel ei ole lausete lõpus punkti. Kiri kirjutatakse stiilis Normal. Tavaliselt on tähesuurus 14 pt.

 

3.2. Sisukord

 

  • Sisukord koosneb töö jaotise pealkirjadest, nende ees olevatest süsteemitähistest ja lehekülje numbritest.
  • Sisukord asub tiitellehe järel, milles näidatakse kõik töö alajaotused ranges vastavauses töös kasutatud pealkirjade, alajaotuste järjenumbrite ning leheküljenumbritega.
  • Töö põhiteksti täiendavad osad (tabelid, joonised, pildimaterjal jne), mis on liiga mahukad, paigutatakse lisadena töö lõppu. Lisad, kui neid on rohkem kui üks, pealkirjastatakse ja nummerdatakse eraldi araabia numbritega (Lisa 1, Lisa 2 jne). Lisade pealkirjad esitatakse sisukorras.

 

Näide:

 

SISUKORD

SISSEJUHATUS

1. ESIMESE PEATÜKI PEALKIRI

2. TEISE PEATÜKI PEALKIRI

2.1. Teise peatüki esimene alapeatükk

2.2. Teise peatüki teine alapeatükk

3. KOLMANDA PEATÜKI PEALKIRI

3.1. Kolmanda peatüki esimene alapeatükk

3.2. Kolmanda peatüki teine alapeatükk

KOKKUVÕTE

KASUTATUD MATERJALID

LISAD

Lisa 1. Pealkiri

Lisa 2. Pealkiri

 

2

3

4

6

6

7

9

10

11

13

14

15

15

16

 

3. 3. Sissejuhatus

 

  1. Sissejuhatus on põhiteksti osa ja sisaldab:

 

  • teema valiku argumenteeritud põhjendust, töö eesmärki ning selle saavutamise teid ja võtteid.
  • töö ülesehituse selgitamist ja vajadusel meetodite tutvustust;
  • peamiste lähtematerjalide ja allikate tutvustust.

 

  1. Sissejuhatuse maht on 0,5–1 lehekülge.


3. 4. Töö põhiosa

 

  • Töö põhiosa võib sisaldada erinevaid peatükke, arutlusi, uuringuid vms.
  •  Töö põhiosas tehakse ära kõik oluline alates probleemi püstitamisest kuni lahenduste, tulemuste ja järelduste esitamiseni
  • Tulemuste esitamisel on tähtis osa autoripoolsel tekstil. Arutlustes peavad selguma töö autori arvamused ja seisukohad

 

3.5. Töö kokkuvõte

  • Töö tulemused ja järeldused esitatakse kokkuvõtlikult eraldi peatükina.
  • Kokkuvõte sisaldab hinnangut tehtud tööle, mida töö valmimise käigus õpiti, kuidas realiseerusid sissejuhatuses püstitatud eesmärgid.
  • Kokkuvõte koosneb olulisematest järeldustest ja ettepanekutest.
  • Järeldustest peab selguma, kuidas on lahendatud töö sissejuhatuses formuleeritud ülesanded, milliste tulemusteni jõuti. Järeldusena tuuakse välja töö kõige olulisemad tulemused.
  • Ettepanekutes esitab töö autor seisukohad ja lahendused olukorra parandamiseks uuritavas valdkonnas, välja võib tuua edaspidist lahendamist vajavad probleemid. Töö kokkuvõttes võiks märkida töö uudsuse ja praktiline väärtus.

 

Sissejuhatus ja kokkuvõte peavad olema esitatud nii, et kõrvalseisja saaks neid lugedes ülevaate töö probleemidest, üldisest käigust ja tulemustest ilma põhiteksti lugemata.

   

3.6. Kirjanduse loetelu

 

Kirjanduse loetelu sisaldab töös kasutatud allikaid, mis reastatakse autorite nimede tähestikulises järjekorras. Sama autori töö esitatakse ilmumisaasta järjekorras.

 

3.7. Lisad

 

Lisad on tööd täiendav või illustreeriv materjal (joonised, tabelid, diagrammid, fotod jne). Lisad pealkirjastatakse ja tähistatakse „Lisa 1“, „Lisa 2“ jne.

 

§ 7 Loovtöö kaitsmine

  1. Loovtöö lõppeb avaliku esitluse/kaitsmisega, mis toimub aprilli/maikuu jooksul, vastavalt koostatud ajakavale.
  2. Hindamiskomisjoni moodustab direktor käskkirjaga.
  3. Komisjon on vähemalt kolmeliikmeline (esimees ja kaks õpetajat) ning üldjuhul koosneb loovtöö valdkonnaga seotud aineõpetajatest.
  4. Loovtöö juhendaja ei saa olla oma juhendatava hindamiskomisjonis.

 

Nõuded ruumile:

 

  • Olemas peavad olema tingimused multimeedia esitluseks, tahvel kirjutamiseks.
  • Eraldi laud kaitmiskomisjoni liikmetele paigutatuna näoga kaitsja poole, kas seljaga või küljega publiku poole.
  • Publiku toolid peavad asetsema teatristiilis. 
  • Ruumis peab olema tagatud akadeemiline õhkkond.

 

Nõuded kaitsmiskomisjonile:

 

  • Kaitsmiskomisjon paneb paika ajalise uurimistööde kaitmisjärjekorra, kus igale kaitsjale on ettenähtud maksimaalselt 10 minutit, millest 5 minutit on komisjoni arvamustele ja küsimustele ning nendele vastamisele.
  • Kaitstav töö tuleb läbi töötada vähemalt ühel komisjoni liikmel, kes ei ole kaitstava töö juhendaja. 
  • Tööde kaitsmise juhatab sisse komisjoni esimees, kes tutvustab publikule ja kaitsjatele komisjoni liikmeid, kaitsmise läbiviimise korda ja kutsub õpilasi vastavas järjrkorras töid kaitsma.

 

Nõuded juhendajale:

 

  • Juhendaja hinnang uurimistööle tuleb esitada komisjonile vähemalt nädal enne kaitsmist. (VT Lisa 3)
  • Juhendaja ei tohi mingil moel sekkuda kaitsmisprotsessi, isegi juhul, kui ta on kaitsmiskomisjoni liige, kuna see võib mõjutada kaitsmiskomisjoni otsust.

 

Nõuded töö esitamisele:

 

  • Esitlusele/kaitsmisele/ pääsemiseks tuleb õpilasel hiljemalt nädal enne kaitsmist esitada kaitsmiskomisjonile kaitstav töö koos juhendaja hinnanguga

 ja vajadusel elektrooniliselt vastava õpetaja e-postiaadressile  (eesnimi dot perekonnanimi at arukyla dot edu dot ee).

 

  • Tähtajaks esitamata tööd kaitsmisele ei pääse.
  • Eksemplaril peab olema juhendaja märge ”Lubatud kaitsmisele” ning juhendaja allkiri.
  • Esitlus/kaitsmeis/ettekanne on suuline ja koosneb järgmistest osadest:

-       sissejuhatus (töö eesmärgid, teema valiku põhjendus);

-       töö sisu (töö käik, kasutatud meetodid, paaris ja kollektiivselt tehtud töö puhul ka iga õpilase panuse kirjeldus);

-       kokkuvõte (hinnang tehtud tööle, põhijäreldused).

 

  • Kollektiivse töö puhul osalevad ettekande esitlemisel kõik õpilased.

 

§ 8 Hindamine

 

1.      Õpilasuurimuse ja praktilise töö hindamiseks toimub kaitsmine. Hindamisel võetakse muu hulgas arvesse juhendaja hinnang õpilase tegevusele õpilasuurimuse või praktilise töö ettevalmistamisel.

2.      Loovtöid hindab komisjon lähtuvalt kehtestatud loovtööde hindamisjuhendist.

3.      Kui õpilasuurimust või praktilist tööd on hinnatud mitterahuldava hindega, antakse õpilasele võimalus korduvaks õpilasuurimuse või praktilise töö ettevalmistamiseks ja kaitsmiseks.

4.      Korduvkaitsmine lepitakse kokku nii juhendaja kui ka õpilasega.

 


 

Loovtöö hindamisjuhend

Hindamisskaala

 

1. Loovtöid hinnatakse viiepallisüsteemis, kus hinne „5“ on „väga hea“, „4“ – „hea“, „3“ – „rahuldav“, „2“ – „puudulik“ ja „1“ – „nõrk“.

 

 Hinde kujunemine

 

1.Töid hindab hindamiskomisjon, mis arvestab hindamisel järgmisi komponente:

- loovtöö vastavust teemale;

- püstitatud eesmärkide saavutamist;

- kasutatud meetodite otstarbekust;

- loovtöö vormistust (töö teostust, korrektsust ja õigekirja);

- loovtöö originaalsust;

- esitluse/kaitsmisettekande vormistust ja näitlikustamist; väljendusoskust, esinemist

- kaitsmisettekande esitlust;

- küsimustele vastamist.

2. Iga hindamiskomisjoni liige täidab loovtöö esitluse/kaitsmise käigus loovtööde hindamislehe
(vt lisa 1), milles antakse põhjendatud hinnang viiepallisüsteemis kõikidele punktis 1. nimetatud komponentidele. Seejuures teeb iga liige põhjendatud ettepaneku koondhindeks.

3. Lõpliku koondhinde otsustab hindamiskomisjon.

5. Tööde kaitsmise tulemused vormistatakse koondprotokollis.

6. Hinne tehakse teatavaks hiljemalt järgmisel koolipäeval.

 


 

P r o t o k o l l

Loovtöö sooritamise kohta Aruküla Põhikoolis

………………8.…………… klassi

Loovtöökomisjoni esimees   ..................................................................................

                                        ( ees- ja perekonnanimi )

Loovtöökomisjoni liige................................................................         

                        ( ees- ja perekonnanimi )

Loovtöökomisjoni liige ........................................................                       

                                           ( ees- ja perekonnanimi ) 

Loovtöö kaitsmise tulemused:

Jrk. nr

Õpilase ees- ja perekonnanimi

Loovtöö sooritamise kuup.

Loovtöö teema

Hinne

Märkused

      
      

 

Loovtöö esitamise kuupäev    “…..”…mai…………. 

 

Komisjoni esimees / allkiri /

Komisjoni liige /allkiri/                                      

Komisjoni liige /allkiri /

 


 

Lisa 1   Aruküla Põhikooli loovtöö hindamisleht

 

 

Õpilase nimi: ________________________________________________________

Juhendaja nimi: _________________________________________________________

Loovtöö teema: ______________________________________________________

Kuupäev: ___________________________________________________________

 

 

5

4

3

2

1

Põhjendus/märkused

Loovtöö vastavus teemale

      

Püstitatud eesmärkide saavutamine

      

Kasutatud meetodite otstarbekus

      

Loovtöö vormistus (töö teostus, korrektsus ja õigekiri)

      

Loovtöö originaalsus

      

Esitluse/kaitsmisettekande vormistuse näitlikustamine

      

Kaitsmisettekande esitus

      

Küsimustele vastamine

      

Ettepanek hindeks

      

 

Hindaja (nimi/allkiri/kuupäev):


 

Lisa 2   Loovtöö tiitelleht

 

 

 

Aruküla Põhikool

 

 

 

Kati Karu (ehk õpilase nimi)

 

ARUKÜLA PÕHIKOOLI AJALUGU (ehk töö pealkiri) 

 

Loovtöö (ehk töö liigi nimetus)

 

 

 

 

Juhendaja: õp ...............................

 

 

 

 

 

Aruküla 2013

 

 


 

Lisa 3   Loovtöö juhendaja hinnang

 

Juhendaja: _____________________

Amet: _____________________

Töökoht: _____________________

 

HINNANG LOOVTÖÖ VALMIMISE PROTSESSILE

 

_______ klassi õpilase _________________________________________ uurimistöö                                                                             

______________________________________________________________________

 

Loovtöö valmimise protsessi hindamisel arvestab juhendaja:

 

·        tähtaegadest kinnipidamist (arvestatakse hilinemise põhjendatust)

·        aktiivsust ja asjatundlikkust juhendajaga suhtlemisel

·        töö autori isiklikku panust uurimistöö kirjutamisel

·        võimalikke objektiivsed takistusi, mis võisid negatiivselt mõjutada töö tulemust