Aruküla Põhikooli õpilaste hindamise, järgmisse klassi üleviimise ning klassikursust kordama jätmise alused, tingimused ja kord
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Reguleerimisala
1. Teadmiste ja oskuste (õpitulemuste) hindamisel lähtutakse Aruküla Põhikoolis õpilasele kohaldatava riikliku õppekavaga ja selle alusel koostatud kooli õppekavaga nõutavatest teadmistest ja oskustest.
2. Üleriigiliste tasemetööde ning põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamiseks sooritatavate eksamitööde hindamise erisused on sätestatud haridusministri 23. jaanuari 2002. a määruses nr 18 «Õpitulemuste välishindamise põhimõtted, riigieksamitööde, põhikooli lõpueksamitööde ja üleriigiliste tasemetööde koostamise, hindamise ja tulemuste analüüsi alused» ja 24. detsembri 2001. a määruses nr 75 ja 12. 08.2005 määrusega nr 28 ja 10. 10.2005 määrusega nr 37«Põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamite korraldamise ning põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamise tingimused ja kord».
§ 2. Hindamise alused
1. Teadmiste ja oskuste hindamisel lähtutakse Aruküla Põhikoolis õpilasele kohaldatava riikliku õppekavaga ja selle alusel koostatud kooli õppekavaga nõutavatest teadmistest ja oskustest.
2. Käitumise ja hoolsuse hindamisel lähtutakse kooli õppekava ning kooli kodukorra nõuetest.
3. Teadmiste ja oskuste ning käitumise ja hoolsuse hindamise põhimõtted, tingimused ja kord (edaspidi hindamise korraldus) sätestatakse kooli õppekavas (hindamisjuhendis), arvestades põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses, haridus- ja teadusministri 10. 08.2005 määrusega nr 24 kehtestatud Õpilaste hindamise, järgmisse klassi üleviimise ning klassikursust kordama jätmise alused, tingimused ja kord ning teistes põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse alusel antud õigusaktides sätestatut.
4. Kui õpilasele on vastavalt haridus- ja teadusministri 8. detsembri 2004. a määrusele nr 61 «Individuaalse õppekava järgi õppimise kord» koostatud individuaalne õppekava, arvestatakse hindamisel individuaalses õppekavas sätestatud erisusi.
§ 3. Hindamise eesmärk
1.
Teadmiste ja oskuste hindamise eesmärk
on:
1) anda tagasisidet õpilase õpiedukusest ja toetada õpilase arengut;
2) suunata õpilase enesehinnangu kujunemist, toetada edasise haridustee
valikut;
3) innustada ja suunata õpilast sihikindlalt õppima;
4) suunata õpetaja tegevust õpilase õppimise ja individuaalse arengu
toetamisel.
2. Käitumise ja hoolsuse hindamise eesmärk on:
1)
suunata õpilast järgima üldtunnustatud
käitumis- ja kõlblusnorme ning täitma kooli kodukorra nõudeid;
2) motiveerida õpilast hoolikalt täitma õppeülesandeid.
§ 4. Hindamisest teavitamine
1. Õpitulemuste hindamise põhimõtteid ja korda tutvustavad õpilastele klassijuhataja, klassiõpetaja ja aineõpetaja õppeaasta algul.
2. Käitumise ja hoolsuse hindamise põhimõtteid ja korda tutvustab õpilastele klassijuhataja õppeaasta algul.
3. Õpilastel on õigus saada oma hinnete ja antud hinnangute kohta teavet vastava aine õpetajatelt ja klassijuhatajalt.
4. Õpitulemuste, käitumise ja hoolsuse hindamise põhimõtteid ja korda tutvustatakse lapsevanematele kooli lastevanemate üldkoosolekul, klassi lastevanemate koosolekul, soovi korral ka individuaalselt.
5. Hinded ja antud hinnangud tehakse lapsevanematele teatavaks õpilaspäeviku kaudu; üks kord veerandis hinnetelehe kaudu; kokkuvõtvad hinded klassitunnistuse kaudu.
6. Hinneteleht kajastab õppeveerandi jooksul saadud hindeid.
7. Kooli õppekavas sätestatud hindamise korralduse avalikustab kool avaliku teabe seaduse alusel kooli tegevuse kajastamiseks peetaval veebilehel. Hindamisjuhendiga saab tutvuda ka kooli raamatukogus.
2. peatükk
TEADMISTE JA OSKUSTE HINDAMINE
§ 5. Teadmiste ja oskuste hindamise alused.
1. Teadmisi ja oskusi hindab klassi- või aineõpetaja.
2. Õpitulemusi hinnatakse õpilase suuliste vastuste (esituste), kirjalike ja praktiliste tööde ning praktiliste tegevuste alusel arvestades õpilase teadmiste ja oskuste vastavust kooli ÕK esitatud nõuetele.
3. Õppeveerandi või poolaasta algul teeb vastava õppeaine õpetaja õpilastele teatavaks õppeaine nõutavad teadmised ja oskused, nende hindamise aja ja vormi.
4. Õppeveerandi õpitulemuste omandamist kontrollivate kirjalike tööde (kontrolltööde) aeg kavandatakse kooskõlastatult teiste õppeainete õpetajatega ( tabelite kaudu klasside päevikute vahel)
5. Teadmisi ja oskusi hinnatakse numbriliselt viiepallisüsteemis (hinne) või sõnaliselt (hinnang).
6. klassis I veerandil õpilaste teadmiste ja oskuste hindamisel kasutatakse kõigis õppeainetes hinnete asemel suulisi ja kirjalikke sõnalisi hinnanguid, mis kirjeldavad õpilase teadmisi ja oskusi erinevates õppeainetes. Sõnaliste hinnangute kasutamise põhimõtted ning hinnangute andmise tingimused ja kord sätestatakse kooli õppekavas (hindamisjuhendis).
7. Kui suulist vastust (esitust), kirjalikku või praktilist tööd, praktilist tegevust või selle tulemust on hinnatud hindega «puudulik» või «nõrk» või on hinne jäänud välja panemata, antakse õpilasele võimalus järelevastamiseks või järeltöö sooritamiseks. Järelevastamise ja järeltööde sooritamise kord sätestatakse kooli õppekavas (hindamisjuhendis).
8. Kui hindamisel tuvastatakse kõrvalise abi kasutamine või mahakirjutamine õpilase poolt, hinnatakse vastavat suulist vastust (esitust), kirjalikku või praktilist tööd, praktilist tegevust või selle tulemust hindega «nõrk».
Hinnatakse teadmiste ja oskuste omandatust. Lähtuvalt kooliastme ja õppeaine eripärast arvestatakse hindamisel:
1) omandatud teadmiste ja oskuste ulatust, õigsust, esituse täpsust ja loogilisust;
2) iseseisvust ja loovust teadmiste ning oskuste rakendamisel;
3) oskust oma teadmisi ning oskusi suuliselt ja kirjalikult väljendada; vastuste õigsust, vigade arvu ja liiki; praktilise töö teostust.
§ 6. Numbrilise hindamise skaala
1. Numbriliselt hinnatakse õpitulemusi viiepallisüsteemis, kus hinne “5” on “väga hea”, “4” – “hea”, “3” – “rahuldav”, “2” – “puudulik” ja “1” – “nõrk”. Hinded “1” ja “2” on mitterahuldavad.
2. Hindega «5» («väga hea») või hinnangut “väga tubli” hinnatakse suulist vastust (esitust), kirjalikku või praktilist tööd, praktilist tegevust või selle tulemust (edaspidi õpitulemus), kui see on täiel määral õppekava nõuetele vastav. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega «5», kui õpilane on saanud 90–100% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.
3. Hindega «4» («hea») või hinnangut “tubli” hinnatakse õpitulemust, kui see on üldiselt õppekava nõuetele vastav, kuid pole täielik või esineb väiksemaid eksimusi. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega «4», kui õpilane on saanud 70–89% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.
4. Hindega «3» («rahuldav») või hinnangut “harjuta rohkem” hinnatakse õpitulemust, kui see on üldiselt õppekava nõuetele vastav, kuid esineb puudusi ja vigu. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega «3», kui õpilane on saanud 45–69% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.
5. Hindega «2» («puudulik») hinnatakse õpitulemust, kui see on osaliselt õppekava nõuetele vastav, esineb olulisi puudusi ja vigu. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega «2», kui õpilane on saanud 20–44% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.
6. Hindega «1» («nõrk») hinnatakse õpitulemust, kui see ei vasta õppekava nõuetele. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega «1», kui õpilane on saanud 0–19% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.
§ 7. Õpiprotsessi hindamine
Õpiprotsessi hindamine on õppimise üksiktulemuste hindamine, mille eesmärk on:
1. õpilasele tagasiside andmine õppimise edukusest;
2. õpilase õpimotivatsiooni ja positiivse enesehinnangu toetamine;
3. õppeülesannete korrigeerimine ja vajaduse korral diferentseerimine.
Õpiprotsessi hindamisel arvestatakse nõutavaid õpitulemusi, õppeaine eripära, õpilase vanust, võimeid ja arengut.
1. Õpilase hindamine kavandatakse õppeveerandi või poolaasta ulatuses.
2. Nõutavad õpitulemused, nende saavutatuse kontrollimise aja, vormi ning hindamise põhimõtted teeb õpetaja õpilastele teatavaks veerandi või poolaasta algul.
3. Koolist puudunud õpilane täidab hinnatava ülesande õpetajaga kokkulepitud ajal. Hinne märgitakse klassipäevikusse kaldkriipsuga puudumismärgi järele (-/4). Kui õpilane jätab selle ülesande mõjuva põhjuseta kokkulepitud ajaks täitmata, tehakse klassipäevikusse puudumismärgi järele kaldkriipsuga märge “-“(-/-) Kokkuvõtva hinde väljapanekul arvestatakse märget “-” kui hinnet “1” (“nõrk). Seega on õpilasel üks järelevastamise võimalus.
4. Õpilasele, kes oli hinnatava ülesande täitmise päeval koolis, kuid jättis selle täitmata, arvestatakse tegemata tööd kui hinnet “1”(“nõrk”). Õpilane täidab vastava ülesande õpetajaga kokkulepitud ajal kümne õppepäeva jooksul. Hinne märgitakse klassipäevikusse kaldkriipsuga hinde “1” järele (1/4). Seega on õpilasel üks järelevastamise võimalus.
5. Õpilane, kes täitis hinnatava ülesande mitterahuldavalt, täidab vastava ülesande uuesti õpetajaga kokkulepitud ajal kümne õppepäeva jooksul. Kui õpilase vastus on endiselt mitterahuldav, jääb klassipäevikusse viimati saadud mitterahuldav hinne (1/2, 2/2, 1/1 või 2/1). Kui õpilane ei tulnud järele vastama, kirjutab õpetaja mitterahuldava hinde järele kaldkriipsu ning sinna järele puudumismärgi (2/-).
§ 8. Kontrolliv kirjalik hindamine
Hindamisel võetakse aluseks järgmine protsendiskaala:
1) 90 -100% punktide arvust – hinne “5”;
2) 70 - 89% punktide arvust – hinne “4”;
3) 45 - 69% punktide arvust – hinne “3”;
4) 20 - 44% punktide arvust – hinne “2”;
5) 0 - 19% punktide arvust – hinne “1”.
1. Kontrollivad kirjalikud tööd on ühe tervikliku aineosa käsitlemise järel nõutavatele õpitulemustele hinnangu andmine.
2.
Kirjalikud tööd kantakse
klassipäevikusse eri tähistusega
(KT – kontrolltöö, PT – praktiline töö / tegevus, R – referaat, TV –
töövihik, TK – tunnikontroll, V –vihik;).
3. Oskusainete (muusika, kunst, kehaline kasvatus, tööõpetus) arvestatakse õpitulemuste hindamisel ka õpilase individuaalset arengut.
4. Hinnatavate ülesannete (suuline vastus, kirjalik või praktiline töö ) täitmine on kõikidele õpilastele kohustuslik
5. Hindamisel kasutatakse §7 kirjeldatud hindamise kriteeriume.
§ 9. Emakeele kirjalike tööde diferentseeritud hindamine
1. Diferentseeritult hinnatakse püsiva kirjaliku puudega õpilase kirjalikke töid, kui õpilane saab regulaarselt logopeedilist ravi või kui õpetaja töötab temaga individuaalselt logopeedi nõuannete järgi.
2. Kirjalike tööde diferentseeritud hindamisel arvestatakse düsgraafiale omaseid spetsiifilisi vigu vealiikide järgi. ühte liiki vead loetakse üheks veaks.
§ 10. Kokkuvõttev hindamine
1. Kokkuvõttev hinne on 1.-3. kooliastmes õppeaine veerandi-, poolaasta- ja aastahinne
2. Nendes õppeainetes, mida õpitakse ühe nädalatunniga õppeaasta jooksul, jäetakse 1. ja 3. õppeveerandi lõpus hinne välja panemata. 2. ja 4. õppeveerandi lõpul pannakse veerandihinne välja kahe eelnenud õppeveerandi jooksul saadud hinnete alusel.
3. Õppeaine veerandihinne pannakse välja vähemalt kolme hinde põhjal.
4. Õppeaine aastahinne pannakse välja antud õppeaasta jooksul saadud veerandihinnete alusel enne õppeperioodi lõppu.
5. Enne õppeperioodi lõppu ei panda välja aastahindeid ainetes, kus õpilane jäetakse täiendavale õppetööle. Sellisel juhul otsustatakse enne õppeperioodi lõppu täiendavale õppetööle jätmine.
6. Kui klassipäevikus on mitterahuldava hinde järele kaldkriipsuga märgitud vähemalt rahuldav hinne, arvestatakse veerandihinde väljapanekul seda hinnet.
7. Õpilasele, kelle veerandihinne on «puudulik» (“2”) või «nõrk» (“1”), kellele on antud samaväärne sõnaline hinnang või on jäetud hinne välja panemata, koostatakse selles õppeaines individuaalne õppekava või määratakse mõni muu tugisüsteem (nt logopeediline abi, parandusõpe jm) vastavalt kooli õppekavas sätestatule, et aidata omandada nõutavad teadmised ja oskused.
8. Kui õppeaine veerandihinne on jäänud välja panemata ja õpilane ei ole kasutanud võimalust järele vastata, loetakse aastahinde väljapanekul antud õppeveerandi vältel omandatud teadmised ja oskused vastavaks hindele «1» (“nõrk”).
9. Õpilasele, kes on koolist pikemat aega puudunud ja ei ole veerandi või poolaasta lõpuks nõutavaid hinnatavaid ülesandeid täitnud, kokkuvõtvat veerandihinnet välja ei panda. Talle antakse võimalus need ülesanded täita õpetajaga kokkulepitud ajal õppeperioodi lõpuni. Vastava õppeaine veerandihinne pannakse välja pärast nõutavate ülesannete täitmist.
10. 9. klassis pannakse aastahinded välja enne lõpueksamite toimumist, välja arvatud õppeainetes, milles õpilane jäetakse täiendavale õppetööle.
11. Õppeaines eesti keel pannakse 1. – 6. klassis peale õppeaine veerandihinde ka osaoskuste veerandihinded. Osaoskuste aastahinnet ei panda. 7. –9. klassis pannakse välja eesti keele ja kirjanduse veerandihinded ja aastahinne.
12. Numbriline aastahinne pannakse välja vähemalt kahe veerandihinde alusel.
13. Õppeainete kokkuvõtvad veerandi-, poolaasta- ja aastahinded kantakse klassipäevikusse ja tunnistusele, aastahinded ka õpilasraamatusse.
§ 11. Sõnaline hindamine
1. Sõnalise hindamise korral antakse õpilase õpitegevusele ja õpitulemustele õppeprotsessi käigus suulisi ja kirjalikke hinnanguid ning õppeveerandi lõpul kirjalikke kokkuvõtvaid sõnalisi hinnanguid.
2. Kokkuvõtvad sõnalised hinnangud kirjeldavad õpilase arengut, õppeprotsessis osalemist, kooliastme pädevuste ja õpioskuste kujunemist ning õpitulemusi.
3. Kokkuvõtvate sõnaliste hinnangute aluseks on klassi õpetajate tähelepanekud.
4. (4) Sõnalist hindamist kasutatakse 1. klassi õpilaste hindamisel I veerandi lõpus. Sõnalisteks hinnanguteks on: väga tubli, tubli, vajab harjutamist.
5. 1. klassi õpilasele antud sõnalised hinnangud kantakse klassitunnistusele, mille vorm on kinnitatud kooli õppenõukogu poolt protokoll nr 4 02.10.2000.a.
§ 12. Üleminekueksam
1. 8. klassi õpilased sooritavad õppeperioodi lõpul (maikuu viimasel nädalal) ühes õppeaines üleminekueksami. Üleminekueksami hinne kantakse klassitunnistusele ja seda arvestatakse aastahinde väljapanekul.
2. Üleminekueksami eesmärk on võimaldada õpilasel oma huve ja võimeid määratleda ning arendada, samuti eksamikogemusi omandada.
3. Üleminekueksam võib olla:
kirjalik
suuline (eksamipileti küsimustele vastamine)
4. Õpilane teeb II veerandilõpuks valiku üleminekueksami sooritamiseks järgmiste õppeainete hulgast: eesti keel, matemaatika, võõrkeel (A, B), keemia, füüsika, ajalugu, bioloogia, geograafia, kodanikuõpetus.
5. Üleminekueksami vormi otsustavad õpetaja ja õpilane esimese poolaasta jooksul.
3. peatükk
ÕPILASE JÄRGMISSE KLASSI ÜLEVIIMINE, TÄIENDAVALE ÕPPETÖÖLE JA KLASSIKURSUST KORDAMA JÄTMINE
§ 13. Õpilase järgmisse klassi üleviimine õppeperioodi lõpul
1. Õpilase järgmisse klassi üleviimise, täiendavale õppetööle või klassikursust kordama jätmise otsustab kooli õppenõukogu enne õppeperioodi lõppu .
2. 1.-8. klassi õpilane viiakse üle järgmisse klassi, kui tema aastahinne on kõigis õppeaineis vähemalt “rahuldav”.
3. Õpilane, kelle käitumise aastahinne on “mitterahuldav”, viiakse üle järgmisse klassi, kui ta õppeedukus on vähemalt rahuldav.
4. Õpilase järgmisse klassi üleviimise tähtaegu ei kohaldata õpilase puhul, kellele on koostatud individuaalne õppekava , kus on ettenähtud erisused järgmisse klassi üleviimise ajas. (Individuaalse õppekavaga võib muuta õppekorraldust, (nt teatud klass läbitakse pikema või lühema ajaga kui üks aasta).
§ 14. Õpilase täiendavale õppetööle jätmine
1. Õppeperioodi jooksul omandamata jäänud õppekavaga nõutavate teadmiste ja oskuste omandamise toetamiseks võib õpilase jätta täiendavale õppetööle, mis viiakse läbi pärast õppeperioodi lõppu. Täiendava õppetöö raames täidab õpilane õpetaja vahetul juhendamisel spetsiaalseid õppeülesandeid. Täiendava õppetöö tulemusi kontrollitakse ja hinnatakse.
2. 1.–3. kooliastmel jäetakse õpilane täiendavale õppetööle õppeainetes, milles tulenevalt veerandihinnetest või veerandite lõpus antud sõnalistest hinnangutest tuleks välja panna aastahinne «puudulik» või «nõrk» või anda samaväärne kokkuvõttev sõnaline hinnang.
3. Täiendavale õppetööle jäetakse õpilane, et ta saavutaks õppekava nõutavad õpitulemused. Täiendavale õppetööle jäetakse õpilane pärast õppeperioodi lõppu 5-10 õppepäevaks õppenõukogu otsusega määratud ajal kuni 30. augustini. Õppepäeva pikkus on kuni 5 tundi.
4. Täiendavale õppetööle jäetud õpilane täidab õpetaja vahetul juhendamisel spetsiaalseid õppeülesandeid ainevaldkonnas, milles tema teadmised ja oskused on hinnatud mitterahuldavaks. Täiendava õppetöö tulemusi kontrollitakse ja hinnatakse. Hinne kantakse klassipäevikusse ja õpilasraamatusse.
5. Täiendavale õppetööle jäetakse 1. klassi õpilane, kellele ühes või mitmes õppeaines tuleks välja panna veerandihinnetest tulenevalt aastahinne “puudulik” või “nõrk” Pärast täiendavat õppetööd viiakse ta üle järgmisse klassi.
6. Täiendavale õppetööle jäetakse 2. – 8. klassi õpilane, kellel kuni kahes õppeaines tuleks aastahinne mitterahuldav.
7. Täiendavale õppetööle jäetakse õpilane, kes kordas klassikursust ja kellel on mitterahuldavaid aastahindeid.
8. Täiendavale õppetööle võib jätta 1. – 6. klassi õpilase õppenõukogu otsusega, kellel on eesti keele osaoskuse veerandihinne (-hinded) mitterahuldav. Täiendava õppetöö eesmärgiks on aidata kaasa lünkade likvideerimisele õpilase teadmistes, et järgmises klassis edukamalt toime tulla.
§ 15. Õpilase järgmisse klassi üleviimine pärast täiendavat õppetööd
1. Täiendavale õppetööle jäetud õpilase järgmisse klassi üleviimine otsustatakse pärast täiendavat õppetööd.
2. Õpilane, kes jäeti täiendavale õppetööle ühes õppeaines, viiakse pärast täiendavat õppetööd üle järgmisse klassi. Õpilane, kes jäeti täiendavale õppetööle kahes õppeaines, viiakse pärast täiendavat õppetööd üle järgmisse klassi, kui ta täitis täiendava õppetöö ülesanded rahuldavalt vähemalt ühes õppeaines
3. Õpilane, kes kordas klassikursust ja jäeti täiendavale õppetööle, viiakse õppeaasta lõpus üle järgmisse klassi.
4. Õpilase üleviimine järgmisse klassi või klassikursust kordama jätmine otsustatakse hiljemalt 30. augustiks.
§ 16. Klassikursuse kordamine
1. 1.–3. kooliastmel võib õppenõukogu põhjendatud otsusega erandjuhul jätta õpilase klassikursust kordama, kui õpilasel on kolmes või enamas õppeaines pandud välja aastahinne «puudulik» või «nõrk», täiendav õppetöö ei ole tulemusi andnud ning õppekavaga nõutavate õpitulemuste saavutamiseks ei ole otstarbekas rakendada individuaalset õppekava või muid koolis rakendatavaid tugisüsteeme. Õppenõukogu kaasab otsuse tegemisel õpilase või tema seadusliku esindaja ning kuulab ära tema arvamuse. Õppenõukogu otsuses peavad olema välja toodud kaalutlused, millest tulenevalt on leitud, et õppekavaga nõutavate õpitulemuste saavutamiseks on otstarbekas jätta õpilane klassikursust kordama.
2. 2. – 8. klassi õpilane, kes jäeti täiendavale õppetööle, jäetakse klassikursust kordama, kui ta ei täitnud täiendava õppetöö ülesandeid rahuldavalt kahes õppeaines või jättis täiendavale õppetööle tulemata.
3. 2. - 8. klassi õpilane, kellel oli õppeaasta lõpuks kuni kahes õppeaines mitterahuldav aasta- või eksamihinne ja kes ei sooritanud järeltööd (-töid) või korduseksamit (-eksameid) vähemalt rahuldavalt, jäetakse klassikursust kordama.
4. 1. klassi õpilane jäetakse klassikursust kordama mõjuvate põhjuste puhul erandina.
5. Õpilast ei jäeta kolmandaks õppeaastaks klassikursust kordama.
6. Klassikursust ei jäeta kordama lihtsustatud riikliku õppekava (abiõppe õppekava) järgi õppivaid õpilasi.
4. peatükk
KÄITUMISE JA HOOLSUSE HINDAMINE
§ 17. Käitumise hindamine
1. § 18. Hoolsuse hindamine Õpilase käitumise hindamise aluseks on kooli kodukorra täitmine ning üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnormide järgimine koolis ja väljaspool kooli.
2. Käitumist hinnatakse hinnetega “eeskujulik”, ”hea”, rahuldav” ja “mitterahuldav”
3. Käitumishindega “eeskujulik” hinnatakse õpilast, kellele üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnormide järgimine on harjumuspärane igas olukorras, kes täidab kooli kodukorra nõudeid eeskujulikult ja järjepidevalt.
4. Käitumishindega “hea” hinnatakse õpilast, kes järgib üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ja täidab kooli kodukorra nõudeid.
5. Käitumishindega “rahuldav” hinnatakse õpilast, kes üldiselt järgib üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ja täidab kooli kodukorra nõudeid, kuid kellel on esinenud eksimusi, mistõttu ta vajab pedagoogide ja lastevanemate tähelepanu ning suunamist.
6. Käitumishindega “mitterahuldav” hinnatakse õpilast, kes ei täida kooli kodukorra nõudeid ega järgi üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme, ei allu õpetajate ega lastevanemate nõudmistele. Õpilase käitumise võib hinnata “mitterahuldavaks” ka korduva põhjuseta puudumise korral või üksiku õigusvastase teo või ebakõlbelise käitumise eest.
7. Hoolsuse hindamise aluseks on õpilase suhtumine õppeülesannetesse, tema kohusetundlikkus, töökus ja järjekindlus õppeülesannete täitmisel
8. Hoolsust hinnatakse hinnetega “eeskujulik”, ”hea”, rahuldav” ja “mitterahuldav”
9. Hoolsushindega “eeskujulik” hinnatakse õpilast, kes suhtub õppeülesannetesse alati kohusetundlikult, õpib kõiki õppeaineid võimetekohaselt, on õppeülesannete täitmisel püüdlik, hoolas ja iseseisev, ilmutab omaalgatust ja viib alustatud töö lõpuni.
10. Hoolsushindega “hea” hinnatakse õpilast, kes suhtub õppeülesannetesse kohusetundlikult, on iseseisev ja hoolikas ning õpib võimetekohaselt.
11. Hoolsushinde “rahuldav” saab õpilane, kes üldiselt täidab oma õppeülesandeid, kuid ei ole piisavalt järjekindel ega õpi kõiki aineid oma tegelike võimete ja arengutaseme kohaselt.
12. Hoolsushindega “mitterahuldav” hinnatakse õpilast, kes ei õpi võimetekohaselt, suhtub õppeülesannetesse lohakalt ja vastutustundetult, ei täida tundides õpetajate nõudmisis, jätab sageli täitmata oma kodused õppeülesanded.
§ 19. Käitumise ja hoolsuse hindamise korraldus
1. Käitumist ja hoolsust hindab klassijuhataja koostöös aineõpetajatega.
2. Õpilaste käitumist ja hoolsust hinnatakse igal õppeveerandil
3. Käitumis- ja hoolsushinded märgitakse klassipäevikusse ja klassitunnistusele, käitumishinne ka õpilasraamatusse. Lõputunnistusele märgitakse ainult käitumishinne.
4. Käitumise aastahindeks pannakse “mitterahuldav” kooli õppenõukogu otsuse alusel. Selleks esitab klassijuhataja õppenõukogule põhjenduse.
5. peatükk
HINDE VAIDLUSTAMINE JA VAIDLUSKÜSIMUSTE LAHENDAMINE
§ 20. Hinde ja kokkuvõtva hinnangu vaidlustamine
1. Õpilasel või tema seaduslikul esindajal on õigus hindeid ja sõnalisi hinnanguid vaidlustada kümne päeva jooksul pärast hinde või hinnangu teada saamisest, esitades kooli direktorile kirjalikult vastava taotluse koos põhjendusega.
2. Kooli direktor teeb otsuse ja teavitab sellest taotluse esitajat viie tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmise päevast alates.
§ 21. Vaidlusküsimuste lahendamine
1. Õpilase hindamisel koolis tekkinud eriarvamusi ja vaidlusküsimusi lahendavad õpilase või lapsevanema (eestkostja) nõudmisel aineõpetaja, klassijuhataja ja direktor (õppealajuhataja).
2. Hinde pannud õpetaja on kohustatud selgitama hindamise põhimõtteid, korda ja hindekriteeriume ning põhjendama hinde õigsust ja nõuetele vastavust.
3. Vajaduse korral vaatab vaidlusaluse küsimuse läbi kooli õppenõukogu.
4. Kui õpilane või lapsevanem ei ole direktori otsusega nõus, võib ta pöörduda nii ministeeriumi kui maavanema poole ning taotleda riikliku järelvalve läbiviimist, kui ta leiab, et hindamise korraldus koolis ei vasta õigusaktides sätestatule.
5. Samuti on õpilasel või tema seaduslikul esindajal võimalik vaidlustada direktori otsust haldusakti vaidlustamiseks haldusmenetluse seaduses ja halduskohtumenetluse seaduses sätestatud üldistel alustel, esitades vaide kooli pidajale või hagi kohtule
Aruküla Põhikooli õpilaste hindamise, järgmisse klassi üleviimise ning klassikursust kordama jätmise alused, tingimused ja kord läbi arutatud ja vastuvõetud kooli õppenõukogu otsusega 15. 09. 2005. a.