Aruküla Põhikooli õpilaste hindamise, järgmisse klassi üleviimise ning klassikursust kordama jätmise alused, tingimused ja kord

Kinnitatud 06.06.2014
Direktori kk 1-6/18

1. ÜLDSÄTTED

 

1.1. Reguleerimisala

 

Käesoleva korraga kehtestatakse Aruküla Põhikoolis õpilaste teadmiste ja oskuste ning käitumise ja hoolsuse hindamise, õpilaste järgmisse klassi üleviimise, täiendavale õppetööle ja klassikursust kordama jätmise alused, tingimused ja kord.

 

1.2. Hindamise alused

 

1.2.1. Teadmiste ja oskuste hindamisel lähtutakse riikliku õppekava ja selle alusel koostatud kooli õppekavaga nõutavatest teadmistest ja oskustest.
1.2.2. Käitumise ja hoolsuse hindamisel lähtutakse kooli õppekava ja kooli kodukorra nõuetest.
1.2.3. Kui õpilasele on koostatud individuaalne õppekava, arvestatakse individuaalses õppekavas sätestatud erisusi.
1.2.4. Hindamine on aluseks õppe edasisele kavandamisele.
1.2.5. Hindamisel kasutatakse mitmesuguseid meetodeid, hindamisvahendeid ja -viise.
1.2.6. Hindamine on õpetamise ja õppimise lahutamatu osa.

 

1.3. Hindamise eesmärgid

 

1.3.1. Toetada õpilase arengut.
1.3.2. Anda tagasisidet õpilase õppeedukuse kohta.
1.3.3. Innustada ja suunata õpilast sihikindlalt õppima.
1.3.4. Suunata õpilase enesehinnangu kujunemist, suunata ja toetada õpilast edasise haridustee valikul.
1.3.5. Suunata õpetaja tegevust õpilase õppimise ja individuaalse arengu toetamisel.
1.3.6. anda alus õpilase järgmisse klassi üleviimiseks ning kooli lõpetamise otsuse tegemiseks.
1.3.7. Motiveerida õpilast hoolikalt täitma õppeülesandeid.
1.3.8. Käitumise ja hoolsuse hindamise eesmärk on suunata õpilast järgima üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ning täitma kooli kodukorra nõudeid´.

 

1.4. Hindamisest teavitamine

 

1.4.1. Õpitulemuste hindamise põhimõtteid ja korda tutvustavad õpilastele klassijuhataja, klassiõpetaja ja aineõpetaja õppeaasta algul.
1.4.2. Käitumise ja hoolsuse hindamise põhimõtteid ja korda tutvustab õpilastele klassijuhataja õppeaasta algul
1.4.3. Õpilasel on õigus saada aineõpetajatelt ja klassijuhatajalt teavet hindamise korralduse ning saadud hinnete kohta. Õpilasel on õigus teada, milline hinne on aluseks kokkuvõtvale hindele.
1.4.4. Õpitulemuste, käitumise ja hoolsuse hindamise põhimõtteid ja korda tutvustatakse lapsevanematele kooli lastevanemate üldkoosolekul, klassi lastevanemate koosolekul, soovi korral ka individuaalselt.
1.4.5. Hinded tehakse lapsevanematele teatavaks e-kooli kaudu; kokkuvõtvad hinded klassitunnistuse ja e-kooli kaudu.
1.4.6. Kooli õppekavas sätestatud hindamise korralduse avalikustab kool avaliku teabe seaduse alusel kooli tegevuse kajastamiseks peetaval veebilehel. Hindamisjuhendiga saab tutvuda ka kooli raamatukogus.


2. ÕPILASTE TEADMISTE JA OSKUSTE HINDAMINE

 

2.1. Teadmiste ja oskuste hindamise korraldus

 

2.1.1. Õpilase teadmisi ja oskusi hindab vastava õppeaine õpetaja õpilase suuliste vastuste (esituste), kirjalike ja praktiliste tööde ning praktiliste tegevuste alusel arvestades õpilase teadmiste ja oskuste vastavust kooli õppekavas esitatud nõuetele.
2.1.2. Õppeveerandi või poolaasta algul teeb vastava õppeaine õpetaja õpilastele teatavaks õppeaine nõutavad teadmised ja oskused, nende hindamise aja ja vormi.
2.1.3. Õppeveerandi õpitulemuste omandamist kontrollivate kontrolltööde aeg kavandatakse kooskõlastatult teiste aineõpetajatega e-koolis.
2.1.4. Teadmisi ja oskusi hinnatakse 1.-9.kl numbriliselt viiepallisüsteemis (hinne).
2.1.5. Kui suulist vastust (esitust), kirjalikku või praktilist tööd, praktilist tegevust või selle tulemust on hinnatud hindega «puudulik» või «nõrk» või on hinne jäänud välja panemata, antakse õpilasele võimalus järelevastamiseks või järeltöö sooritamiseks.

 

2.2. Hinded viiepallisüsteemis


Numbriliselt hinnatakse õpitulemusi viiepallisüsteemis, kus hinne “5” on “väga hea”, “4” – “hea”, “3” – “rahuldav”, “2” – “puudulik” ja “1” – “nõrk”. Hinded “1” ja “2” on mitterahuldavad.
 

 

2.2.1. Hindega «5» («väga hea») hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, suulist vastust (esitust), kirjalikku või praktilist tööd, praktilist tegevust või selle tulemust (edaspidi õpitulemus), kui saavutatud õpitulemused vastavad õpilase õppe aluseks olevatele taotletavatele õpitulemustele täiel määral ja ületavad neid; Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega «5», kui õpilane on saanud 90–100% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.
2.2.2. Hindega «4» («hea») hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust kui saavutatud õpitulemused vastavad üldiselt õpilase õppe aluseks olevatele taotletavatele õpitulemustele. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega «4», kui õpilane on saanud 75–89% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.
2.2.3. Hindega «3» («rahuldav») hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused võimaldavad õpilasel edasi õppida või kooli lõpetada ilma, et tal tekiks olulisi raskusi hakkamasaamisel edasisel õppimisel või edasises elus; Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega «3», kui õpilane on saanud 50–74% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.
2.2.4. Hindega «2» («puudulik») hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui õpilase areng nende õpitulemuste osas on toimunud, aga ei võimalda oluliste raskusteta hakkamasaamist edasisel õppimisel või edasises elus; Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega «2», kui õpilane on saanud 20–49% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.
2.2.5. Hindega «1» («nõrk») hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused ei võimalda oluliste raskusteta hakkamasaamist edasisel õppimisel või edasises elus ning kui õpilase areng nende õpitulemuste osas puudub. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega «1», kui õpilane on saanud 0–19% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.

 

2.3. Hindamise põhimõtted

 

2.3.1. Õpilase ainealaseid teadmisi ja oskusi võrreldakse õpilase õppe aluseks olevas ainekavas toodud oodatavate õpitulemustega ja tema õppele püstitatud eesmärkidega. Ainealaseid teadmisi ja oskusi võib hinnata nii õppe käigus kui ka õppeteema lõppedes.
2.3.2. Õpilase hindamine kavandatakse õppeveerandi või poolaasta ulatuses.
2.3.3. Kokkuvõttev hinne ei ole hinnete aritmeetiline keskmine vaid peegeldab hinnete osakaalu.
2.3.4. Koolist puudunud õpilasele märgitakse hinnatava õpitulemuse asemele puudumismärgi järele märge x (-/x), mis asendatakse hiljem hindega. Mitterahuldava hinde korral on õpilasel õigus teistkordsele järelevastamisele.(-/hinne*) Õpilane täidab hinnatava ülesande õpetajaga kokkulepitud ajal. Kui õpilane jätab selle ülesande mõjuva põhjuseta kokkulepitud ajaks täitmata, asendatakse märge x hindega „1*“
2.3.5. Õpilasele, kes oli hinnatava ülesande täitmise päeval koolis, kuid jättis selle mõjuva põhjuseta täitmata või esitamata, arvestatakse tegemata tööd kui hinnet “1”(“nõrk”). Õpilane täidab vastava ülesande õpetajaga kokkulepitud ajal kümne õppepäeva jooksul. Hinne märgitakse e-kooli tärnikesega (hinne*). Õpilasel on üks järelvastamise võimalus.
2.3.6. Õpilane, kes täitis hinnatava ülesande mitterahuldavalt, täidab vastava ülesande uuesti õpetajaga kokkulepitud ajal kümne õppepäeva jooksul. Kui õpilase vastus on endiselt mitterahuldav, märgitakse uus hinne tärnikesega (hinne*) ja antakse hinde juurde kommentaar.
2.3.7. Kui hindamisel on tuvastatud kõrvalise abi kasutamine või mahakirjutamine õpilase poolt, hinnatakse vastavat suulist vastust (esitust), kirjalikku või praktilist tööd, praktilist tegevust või selle tulemust hindega «nõrk» ja antud tööd ei saa järele vastata.

2.3.8. Järele vastata ei saa 1) klassis/tunnis tehtud tunnitöö hinnet, 2) töövihiku ülesannete täitmise hinnet, 3) kodutöö hinnet, 4) suusaveerandi hinnet.


2.4. Kujundav hindamine

 

2.4.1. Õpetaja võib kasutada kujundavat hindamist.
2.4.2. Kujundava hindamisena mõistetakse õppe kestel toimuvat hindamist, mille käigus analüüsitakse õpilase teadmisi, oskusi, hoiakuid, väärtushinnanguid ja käitumist, antakse tagasisidet õpilase seniste tulemuste ning vajakajäämiste kohta, innustatakse ja suunatakse õpilast edasisel õppimisel ning kavandatakse edasise õppimise eesmärgid ja teed. Kujundav hindamine keskendub eelkõige õpilase arengu võrdlemisele tema varasemate saavutustega. Tagasiside kirjeldab õigel ajal ja võimalikult täpselt õpilase tugevaid külgi ja vajakajäämisi ning sisaldab ettepanekuid edaspidisteks tegevusteks, mis toetavad õpilase arengut.
2.4.3. Õppetunni vältel saab õpilane enamasti suulist või kirjalikku sõnalist tagasisidet õppeainet ja ainevaldkonda puudutavate teadmiste ja oskuste (sealhulgas üldpädevuste, kooliastme õppe- ja kasvatuseesmärkide ja läbivate teemade) kohta. Kogu õppepäeva vältel annavad pedagoogid õpilasele tagasisidet, et toetada õpilase käitumise, hoiakute ja väärtushinnangute kujunemist. Põhikool reageerib juhtumitele, mis on vastuolus üldtunnustatud väärtuste ning heade tavadega.
2.4.4. Õpilane kaasatakse enese ja kaaslaste hindamisse, et arendada tema oskust eesmärke seada ning oma õppimist ja käitumist eesmärkide alusel analüüsida ning tõsta õpimotivatsiooni.
2.4.5. Kujundava hindamise ühe vahendina võib kasutada õpimappi. Õpimapp õppimise päevikuna sisaldab nii õppetöid kui ka tööde analüüsi ja tagasisidet. Õpimappe võib koostada aine- ja valdkonnapõhiselt, läbivate teemade või üldpädevuste kohta.

 

2.5. Kirjalike tööde diferentseeritud hindamine

 

2.5.1. Diferentseeritult hinnatakse õpilase kirjalikke töid, kui õpilane saab regulaarselt logopeedilist ravi või kui õpetaja töötab temaga individuaalselt logopeedi nõuannete järgi.
2.5.2. Kirjalike tööde diferentseeritud hindamisel arvestatakse düsgraafiale omaseid spetsiifilisi vigu vealiikide järgi. ühte liiki vead loetakse üheks veaks.

 

2.6. Kokkuvõttev hindamine

 

2.6.1. Kokkuvõttev hinne on 1. - 3. kooliastmes õppeaine veerandi-, poolaasta- ja aastahinne. 1. - 3. kooliastmel hinnatakse õpilase õpitulemusi vastavas õppeaines kokkuvõtvalt veerandi-, poolaasta- ja aastahindega.
2.6.2. Veerandi hinne pannakse välja õppeveerandi lõpul antud õppeveerandi jooksul saadud hinnete alusel. Aastahinne pannakse välja antud õppeaasta jooksul saadud veerandihinnete alusel enne õppeperioodi lõppu.
2.6.3. Õppeaines, mida õpitakse üks tund nädalas, pannakse kokkuvõtvad hinded 2. ja 4. õppeveerandi lõpul.
2.6.4. Õppeaine veerandihinne pannakse välja vähemalt kolme hinde põhjal.
2.6.5. Kui õpilane jäetakse täiendavale õppetööle, pannakse õppeaine aastahinne välja pärast täiendava õppetöö tulemusi.
2.6.6. Õpilasele, kelle veerandihinne on «puudulik» (“2”) või «nõrk» (“1”) või on jäetud hinne välja panemata, koostatakse selles õppeaines järgmiseks veerandiks individuaalne õppekava või määratakse mõni muu tugisüsteem (nt logopeediline abi, järelvastamine, konsultatsioonides käimine jm).
2.6.7. Kui õppeaine veerandihinne on jäänud välja panemata ja õpilane ei ole kasutanud võimalust järele vastata, loetakse aastahinde väljapanekul antud õppeveerandi vältel omandatud teadmised ja oskused vastavaks hindele “nõrk” «1».
2.6.8. Õpilasele, kes on koolist pikemat aega puudunud ja ei ole veerandi või poolaasta lõpuks nõutavaid hinnatavaid ülesandeid täitnud, kokkuvõtvat veerandihinnet välja ei panda. Talle antakse võimalus need ülesanded täita õpetajaga kokkulepitud ajal õppeperioodi lõpuni. Vastava õppeaine veerandihinne pannakse välja pärast nõutavate ülesannete täitmist.
2.6.9. Üheksanda klassi õpilastele pannakse aastahinded välja enne lõpueksamite toimumist, välja arvatud õppeainetes, milles õpilane jäetakse täiendavale õppetööle.
2.6.10. Õppeainete kokkuvõtvad veerandi- ja aastahinded kantakse e-kooli ja tunnistusele, aastahinded ka õpilasraamatusse.

 

2.7. Loovtöö

 

2.7.1. III kooliastmes (kokkuleppeliselt 8. klassis) korraldab põhikool õpilastele läbivatest teemadest lähtuva või õppeaineid lõimiva loovtöö, milleks on uurimus, projekt, kunstitöö või muu taoline. Loovtöö temaatika valib kool, täpsema teemavaliku teevad õpilased oktoobrikuu lõpuks. Loovtöö sooritatakse individuaalselt või grupina. Loovtöö koostatakse loovtööde koostamise juhendi järgi.
2.7.2. Õpilased kaitsevad loovtöö õppeperioodi lõpul (maikuu jooksul).
2.7.3. Loovtöö hinne kantakse klassitunnistusele ja põhikooli lõputunnistusele.
2.7.4. Loovtöö eesmärk on võimaldada õpilasel oma huve ja võimeid määratleda ning arendada.
2.7.5. Loovtöö sooritamine on vajalik põhikooli lõpetamiseks.


3. KÄITUMISE JA HOOLSUSE HINDAMINE

 

Koolis hinnatakse õpilase käitumist ja hoolsust.

 

3.1. Käitumise ja hoolsuse hindamise korraldus

 

3.1.1. Käitumist ja hoolsust hindab klassijuhataja koostöös aineõpetajatega.
3.1.2. Käitumist ja hoolsust hindavad aineõpetajad iga õppeveerandi lõpul, mis fikseeritakse e-koolis (mitterahuldava hinde puhul tuleb lisada vastav selgitus ja põhjendus).
3.1.3. Käitumis- ja hoolsushinded märgitakse klassitunnistusele ja õpilasraamatusse.
3.1.4. Käitumise aastahindeks pannakse “mitterahuldav” kooli õppenõukogu otsuse alusel. Selleks esitab klassijuhataja õppenõukogule põhjenduse.

 

3.2. Käitumise hindamine

 

3.2.1. Õpilase käitumise hindamise aluseks on kooli kodukorra täitmine ning üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnormide järgimine koolis, kooli territooriumil ja väljaspool kooli.
3.2.2. Käitumist hinnatakse hinnetega “eeskujulik”, ”hea”, rahuldav” ja “mitterahuldav”.
3.2.3. Käitumishindega “eeskujulik” hinnatakse õpilast, kellele üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnormide järgimine on harjumuspärane igas olukorras, kes täidab kooli kodukorra nõudeid eeskujulikult ja järjepidevalt.
3.2.4. Käitumishindega “hea” hinnatakse õpilast, kes järgib üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ja täidab kooli kodukorra nõudeid.
3.2.5. Käitumishindega “rahuldav” hinnatakse õpilast, kes üldiselt järgib üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ja täidab kooli kodukorra nõudeid, kuid kellel on esinenud eksimusi, mistõttu ta vajab pedagoogide ja lastevanemate tähelepanu ning suunamist.
3.2.6. Käitumishindega “mitterahuldav” hinnatakse õpilast, kes ei täida kooli kodukorra nõudeid ega järgi üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme, ei allu õpetajate ega lastevanemate nõudmistele. Õpilase käitumise võib hinnata “mitterahuldavaks” ka korduva põhjuseta puudumise korral või üksiku õigusvastase teo või ebakõlbelise käitumise eest.

 

3.3. Hoolsuse hindamine

 

3.3.1. Hoolsuse hindamise aluseks on õpilase suhtumine õppeülesannetesse, tema kohusetundlikkus, töökus ja järjekindlus õppeülesannete täitmisel.
3.3.2. Hoolsust hinnatakse hinnetega “eeskujulik”, ”hea”, rahuldav” ja “mitterahuldav”.
3.3.3. Hoolsushindega “eeskujulik” hinnatakse õpilast, kes suhtub õppeülesannetesse alati kohusetundlikult, õpib kõiki õppeaineid võimetekohaselt, on õppeülesannete täitmisel püüdlik, hoolas ja iseseisev, ilmutab omaalgatust ja viib alustatud töö lõpuni.
3.3.4. Hoolsushindega “hea” hinnatakse õpilast, kes suhtub õppeülesannetesse kohusetundlikult, on iseseisev ja hoolikas ning õpib võimetekohaselt.
3.3.5. Hoolsushinde “rahuldav” saab õpilane, kes üldiselt täidab oma õppeülesandeid, kuid ei ole piisavalt järjekindel ega õpi kõiki aineid oma tegelike võimete ja arengutaseme kohaselt.
3.3.6. Hoolsushindega “mitterahuldav” hinnatakse õpilast, kes ei õpi võimetekohaselt, suhtub õppeülesannetesse lohakalt ja vastutustundetult, ei täida tundides õpetajate nõudmisis, jätab sageli täitmata oma kodused õppeülesanded.


4. HINDE VAIDLUSTAMINE


Õpilasel või tema seaduslikul esindajal on õigus hindeid vaidlustada kümne tööpäeva jooksul pärast hinde avalikustamist e-koolis, esitades kooli direktorile kirjalikult vastava taotluse koos põhjendusega.
Kooli direktor teeb otsuse 30 kalendripäeva jooksul taotluse esitamisest ja teavitab sellest taotluse esitajat järgneva viie tööpäeva jooksul.


4.1. Vaidlusküsimuste lahendamine

 

4.1.1. Õpilase hindamisel koolis tekkinud eriarvamusi ja vaidlusküsimusi lahendavad õpilase või lapsevanema (eestkostja) nõudmisel aineõpetaja, klassijuhataja ja direktor (õppealajuhataja).
4.1.2. Hinde pannud õpetaja on kohustatud selgitama hindamise põhimõtteid, korda ja hindekriteeriume ning põhjendama hinde õigsust ja nõuetele vastavust.
4.1.3. Vajaduse korral vaatab vaidlusaluse küsimuse läbi kooli õppenõukogu.
4.1.4. Kui õpilane või lapsevanem ei ole direktori otsusega nõus, võib ta pöörduda nii ministeeriumi kui maavanema poole ning taotleda riikliku järelvalve läbiviimist, kui ta leiab, et hindamise korraldus koolis ei vasta õigusaktides sätestatule.
4.1.5. Samuti on õpilasel või tema seaduslikul esindajal võimalik vaidlustada direktori otsust haldusakti vaidlustamiseks haldusmenetluse seaduses ja halduskohtumenetluse seaduses sätestatud üldistel alustel, esitades vaide kooli pidajale või hagi kohtule
4.1.6. Ühtse põhikooli lõpueksami tulemuste peale võib esitada vaide Haridus- ja Teadusministeeriumile. Vaie tuleb esitada viie tööpäeva jooksul kooli lõputunnistuse kättesaadavaks tegemise päevast arvates. Esitatud vaiete läbivaatamiseks moodustab haridus- ja teadusminister apellatsioonikomisjoni.
4.1.7. Apellatsioonikomisjon teeb vaidlustatud tulemusega eksamitöö kohta kümne päeva jooksul vaide esitamisest arvates ühe järgmistest otsustest: 1) jätta eksami tulemus muutmata, 2) tõsta eksami tulemust, 3) langetada eksami tulemust.
4.1.8. Ühtse põhikooli lõpueksami tulemuste kohta võib esitada kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras, tingimusel et eelnevalt on esitatud vaie apellatsioonikomisjonile, kes on vaide tagastanud, ei ole seda tähtaegselt lahendanud, on jätnud eksamitulemuse muutmata või on seda langetanud.


5. ÕPILASE JÄRGMISSE KLASSI ÜLEVIIMINE, TÄIENDAVALE ÕPPETÖÖLE JA KLASSIKURSUST KORDAMA JÄTMINE

 

Õpilase järgmisse klassi üleviimise, täiendavale õppetööle või klassikursust kordama jätmise otsustab kooli õppenõukogu enne õppeperioodi lõppu.

 

5.1. Õpilase järgmisse klassi üleviimine õppeperioodi lõpul

 

5.1.1. 1.-8. klassi õpilane viiakse üle järgmisse klassi, kui tema aastahinne on kõigis õppeaineis vähemalt “rahuldav”.
5.1.2. Õpilane, kelle käitumise aastahinne on “mitterahuldav”, viiakse üle järgmisse klassi, kui ta õppeedukus on vähemalt rahuldav.
5.1.3. Õpilase järgmisse klassi üleviimise tähtaegu ei kohaldata õpilase puhul, kellele on koostatud individuaalne õppekava, kus on ettenähtud erisused järgmisse klassi üleviimise ajas. Individuaalse õppekavaga võib muuta õppekorraldust, (nt teatud klass läbitakse pikema või lühema ajaga kui üks aasta).
5.1.4. Klassikursust ei jäeta kordama lihtsustatud ja toimetuleku riikliku õppekava järgi õppivaid õpilasi.

 

5.2. Õpilase täiendavale õppetööle jätmine

 

5.2.1. Õppeperioodi jooksul omandamata jäänud õppekavaga nõutavate teadmiste ja oskuste omandamise toetamiseks võib õpilase jätta täiendavale õppetööle, mis viiakse läbi pärast õppeperioodi lõppu. Täiendava õppetöö raames täidab õpilane õpetaja vahetul juhendamisel spetsiaalseid õppeülesandeid. Täiendava õppetöö tulemusi kontrollitakse ja hinnatakse.
5.2.2. Õpilane jäetakse täiendavale õppetööle õppeainetes, milles tulenevalt veerandihinnetest tuleks välja panna aastahinne «puudulik» või «nõrk».
5.2.3. Täiendavale õppetööle jäetakse õpilane pärast õppeperioodi lõppu 5 - 10 õppepäevaks õppenõukogu otsusega määratud ajal kuni 30. augustini.
5.2.4. Õppepäeva pikkus on kuni 5 tundi. Aastahinne pannakse välja pärast täiendava õppetöö lõppu, arvestades täiendava õppetöö tulemusi.
5.2.5. Täiendava õppetöö tulemusi kontrollitakse ja hinnatakse. Hinded kantakse e-kooli ja õpilasraamatusse.
5.2.6. 1. klassi õpilane, kellele on määratud täiendav õppetöö, viiakse pärast täiendavat õppetööd üle järgmisse klassi.

 

5.3. Õpilase järgmisse klassi üleviimine pärast täiendavat õppetööd

 

5.3.1. Täiendavale õppetööle jäetud õpilase järgmisse klassi üleviimise otsustab õppenõukogu.
5.3.2. Õpilase üleviimine järgmisse klassi või klassikursust kordama jätmine otsustatakse hiljemalt 30. augustiks; 9.kl puhul 25.augustiks.

 

5.4. Klassikursuse kordamine

 

5.4.1. Õppenõukogu põhjendatud otsusega võib erandjuhul jätta õpilase klassikursust kordama, kui õpilasel on kolmes või enamas õppeaines pandud välja aastahinne «puudulik» või «nõrk», täiendav õppetöö ei ole tulemusi andnud ning õppekavaga nõutavate õpitulemuste saavutamiseks ei ole otstarbekas rakendada individuaalset õppekava või muid koolis rakendatavaid tugisüsteeme. Õppenõukogu kaasab otsuse tegemisel õpilase või tema seadusliku esindaja ning kuulab ära tema arvamuse. Õppenõukogu otsuses peavad olema välja toodud kaalutlused, millest tulenevalt on leitud, et õppekavaga nõutavate õpitulemuste saavutamiseks on otstarbekas jätta õpilane klassikursust kordama.
5.4.2. Õppenõukogu põhjendatud otsusega võib jätta klassikursust kordama õpilase, kellel on põhjendamata puudumiste tõttu kolmes või enamas õppeaines aastahinne „puudulik” või „nõrk” või samaväärne sõnaline hinnang. Õppenõukogu kaasab otsust tehes õpilase või tema seadusliku esindaja ning kuulab ära tema arvamuse


6. PÕHIKOOLI LÕPETAMINE

 

6.1. Põhikooli lõpetamise tingimused sätestatakse põhikooli riiklikus õppekavas, lihtsustatud riiklikus õppekavas ja toimetuleku õppekavas.
6.2. Põhikooli lõpetab õpilane, kellel õppeainete viimased aastahinded on vähemalt „rahuldavad”, kes on kolmandas kooliastmes sooritanud loovtöö ja vähemalt rahuldava tulemusega eesti keele, matemaatika- ning ühe eksami omal valikul (võõrkeeled, ajalugu, ühiskonnaõpetus, bioloogia, keemia, füüsika, geograafia).
6.3. Põhikooli lõpetamise tingimused täitnud õpilasele väljastab kool õppenõukogu otsusel põhikooli lõputunnistuse. Põhikooli lõputunnistuste andmed kantakse hariduse infosüsteemi haridust tõendavate dokumentide alamregistrisse.
6.4. Põhikooli lõputunnistuse statuudi ja vormi kehtestab Vabariigi Valitsus.
6.5. Põhikooli lõpetanuks võib õpilase või tema seadusliku esindaja kirjaliku avalduse alusel ja õppenõukogu otsusega pidada ning põhikooli lõputunnistuse anda õpilasele:
a) kellel on üks nõrk või puudulik eksamihinne või õppeaine viimane aastahinne;
b) kellel on kahes õppeaines kummaski üks nõrk või puudulik eksamihinne või õppeaine viimane aastahinne.
6.6. Haridusliku erivajadusega õpilasele, kellel käesolevas määruses sätestatud tingimustel kooli õppekavaga või nõustamiskomisjoni soovitusel individuaalse õppekavaga on vähendatud või asendatud käesolevas määruses sätestatud taotletavaid õpitulemusi, on lõpetamise aluseks kooli või individuaalses õppekavas määratud õpitulemuste saavutatus.
6.7. Haridusliku erivajadusega õpilasel on õigus sooritada põhikooli lõpueksamid eritingimustel (koolieksamina) vastavalt „Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse” § 30 lõike 2 alusel haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud lõpueksamite korraldamise tingimustele ja korrale.