Aruküla Põhikooli õpilaste hindamise, järgmisse klassi üleviimise ning klassikursust kordama jätmise alused, tingimused ja kord

Vastu võetud kooli õppenõukogu otsusega nr. 2

29.10.2009. a.

1. peatükk

ÜLDSÄTTED

§ 1. Reguleerimisala

1. Teadmiste ja oskuste ning käitumise ja hoolsuse hindamise, õpilaste täiendavale õppetööle ja klassikursust kordama jätmise ning järgmisse klassi üleviimise alused, tingimused ja kord. Hindamisel lähtutakse riikliku õppekavaga ja selle alusel koostatud kooli õppekavaga sätestatud nõutavatest teadmistest ja oskustest.

2. Üleriigiliste tasemetööde ning põhikooli lõpetamiseks sooritatavate eksamitööde hindamise erisused on sätestatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §27 lg 6 alusel kehtestatud määruses «Õpitulemuste välishindamise põhimõtted, riigieksamitööde, põhikooli lõpueksamitööde ja üleriigiliste tasemetööde koostamise, hindamise ja tulemuste analüüsimise tingimused ja korra ning üleriigiliste tasemetööde korraldamise tingimused ja kord ja põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §29 lg 2 alusel kehtestatud määruse «Põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamite korraldamise ning põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamise tingimused ja kord».

§ 2. Hindamise alused

1. Teadmiste ja oskuste hindamisel lähtutakse Aruküla Põhikoolis õpilasele kohaldatava riikliku õppekavaga ja selle alusel koostatud kooli õppekavaga nõutavatest teadmistest ja oskustest.

2. Käitumise ja hoolsuse hindamisel lähtutakse kooli õppekava ning kooli kodukorra nõuetest.

3. Teadmiste ja oskuste ning käitumise ja hoolsuse hindamise põhimõtted, tingimused ja kord (edaspidi hindamise kord) sätestatakse kooli õppekava hindamisjuhendis, arvestades põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses, käesolevas korras ning teistes põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse alusel kehtestatud õigusaktides.

4. Kui õpilasele on vastavalt haridus- ja teadusministri 8. detsembri 2004. a määrusele nr. 61 «Individuaalse õppekava järgi õppimise kord» koostatud individuaalne õppekava, arvestatakse hindamisel individuaalses õppekavas sätestatud erisusi.

§ 3. Hindamise eesmärk

1. Teadmiste ja oskuste hindamise eesmärk on:
1) anda tagasisidet õpilase õpiedukusest ja toetada õpilase arengut;
2) suunata õpilase enesehinnangu kujunemist, toetada edasise haridustee valikut;
3) innustada ja suunata õpilast sihikindlalt õppima;
4) suunata õpetaja tegevust õpilase õppimise ja individuaalse arengu toetamisel.

2. Käitumise ja hoolsuse hindamise eesmärk on:

1) suunata õpilast järgima üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ning täitma kooli kodukorra nõudeid;
2) motiveerida õpilast hoolikalt täitma õppeülesandeid.

§ 4. Hindamisest teavitamine

Kool on kohustatud teavitama õpilast ja tema seaduslikku esindajat hindamise korraldusest koolis ning õpilasele pandud hinnetest ja antud hinnangutest. Vastav teavitamise kord sätestatakse kooli kodukorras.

1. Õpitulemuste hindamise põhimõtteid ja korda tutvustavad õpilastele klassijuhataja, klassiõpetaja ja aineõpetaja õppeaasta algul.

2. Käitumise ja hoolsuse hindamise põhimõtteid ja korda tutvustab õpilastele klassijuhataja õppeaasta algul.

3. Õpilastel on õigus saada oma hinnete ja antud hinnangute kohta teavet vastavalt klassi- või aineõpetajatelt ja klassijuhatajalt.

4. Õpitulemuste, käitumise ja hoolsuse hindamise põhimõtteid ja korda tutvustatakse lapsevanematele kooli lastevanemate üldkoosolekul, klassi lastevanemate koosolekul, soovi korral ka individuaalselt.

5. Hinded ja antud hinnangud tehakse lapsevanematele teatavaks õpilaspäeviku kaudu; üks kord veerandis hinnetelehe kaudu; kokkuvõtvad hinded klassitunnistuse kaudu.

6. Hinneteleht kajastab õppeveerandi jooksul saadud hindeid.

7. Kooli õppekavas sätestatud hindamise korralduse avalikustab kool avaliku teabe seaduse alusel kooli tegevuse kajastamiseks peetaval veebilehel. Hindamisjuhendiga saab tutvuda ka kooli raamatukogus.

2. peatükk

TEADMISTE JA OSKUSTE HINDAMINE

§ 5. Teadmiste ja oskuste hindamise korraldus.

1. Õpilase teadmisi ja oskusi hindab vastava õppeaine õpetaja õpilase suuliste vastuste (esituste), kirjalike ja praktiliste tööde ning praktiliste tegevuste alusel arvestades õpilase teadmiste ja oskuste vastavust kooli õppekavas esitatud nõuetele.

2. Õppeveerandi või poolaasta algul teeb vastava õppeaine õpetaja õpilastele teatavaks õppeaine nõutavad teadmised ja oskused, nende hindamise aja ja vormi.

3. Õppeveerandi õpitulemuste omandamist kontrollivate kontrolltööde aeg kavandatakse kooskõlastatult teiste aineõpetajatega e-koolis.

4. Teadmisi ja oskusi hinnatakse numbriliselt viiepallisüsteemis (hinne) või antakse hinnang.

5. I klassis I veerandil õpilaste teadmiste ja oskuste hindamisel kasutatakse kõigis õppeainetes hinnete asemel suulisi ja kirjalikke sõnalisi hinnanguid, mis kirjeldavad õpilase teadmisi ja oskusi erinevates õppeainetes. Sõnaliste hinnangute kasutamise põhimõtted ning hinnangute andmise tingimused ja kord sätestatakse kooli õppekavas (hindamisjuhendis).

6. Kui suulist vastust (esitust), kirjalikku või praktilist tööd, praktilist tegevust või selle tulemust on hinnatud hindega «puudulik» või «nõrk» või on hinne jäänud välja panemata, antakse õpilasele võimalus järelevastamiseks või järeltöö sooritamiseks. Järelvastamise ja järeltööde sooritamise kord sätestatakse kooli õppekavas (hindamisjuhendis).

7. Kui hindamisel tuvastatakse kõrvalise abi kasutamine või mahakirjutamine õpilase poolt, hinnatakse vastavat suulist vastust (esitust), kirjalikku või praktilist tööd, praktilist tegevust või selle tulemust hindega «nõrk» ning õpilane kaotab õiguse järelvastamisele.

§ 6. Hinded viiepallisüsteemis

1. Numbriliselt hinnatakse õpitulemusi viiepallisüsteemis, kus hinne “5” on “väga hea”, “4” – “hea”, “3” – “rahuldav”, “2” – “puudulik” ja “1” – “nõrk”. Hinded “1” ja “2” on mitterahuldavad.

2. Hindega «5» («väga hea») või hinnangut “oskad väga hästi” hinnatakse suulist vastust (esitust), kirjalikku või praktilist tööd, praktilist tegevust või selle tulemust (edaspidi õpitulemus), kui see on täiel määral õppekava nõuetele vastav. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega «5», kui õpilane on saanud 90–100% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.

3. Hindega «4» («hea») või hinnangut “oskad hästi” hinnatakse õpitulemust, kui see on üldiselt õppekava nõuetele vastav, kuid pole täielik või esineb väiksemaid eksimusi. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega «4», kui õpilane on saanud 70–89% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.

4. Hindega «3» («rahuldav») või hinnangut “pead harjutama” hinnatakse õpitulemust, kui see on üldiselt õppekava nõuetele vastav, kuid esineb puudusi ja vigu. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega «3», kui õpilane on saanud 45–69% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.

5. Hindega «2» («puudulik») või hinnangut “pead palju harjutama” hinnatakse õpitulemust, kui see on osaliselt õppekava nõuetele vastav, esineb olulisi puudusi ja vigu. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega «2», kui õpilane on saanud 20–44% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.

6. Hindega «1» («nõrk») hinnatakse õpitulemust, kui see ei vasta õppekava nõuetele. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega «1», kui õpilane on saanud 0–19% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.

90-100% punktide arvust – hinne “5”;

70- 89% punktide arvust – hinne “4”;

45- 69% punktide arvust – hinne “3”;

20 - 44% punktide arvust – hinne “2”;

0 - 19% punktide arvust – hinne “1”.

§ 7 Hindamise põhimõtted

1. Õpilase hindamine kavandatakse õppeveerandi või poolaasta ulatuses.

2. Koolist puudunud õpilasele märgitakse hinnatava õpitulemuse asemele puudumismärgi järele märge x (-/x), mis asendatakse hiljem hindega (-/4). Õpilane täidab hinnatava ülesande õpetajaga kokkulepitud ajal. Kui õpilane jätab selle ülesande mõjuva põhjuseta kokkulepitud ajaks täitmata, asendatakse märge x hindega “1” (nõrk).

3. Õpilasele, kes oli hinnatava ülesande täitmise päeval koolis, kuid jättis selle mõjuva põhjuseta täitmata, arvestatakse tegemata tööd kui hinnet “1”(“nõrk”). Õpilane täidab vastava ülesande õpetajaga kokkulepitud ajal kümne õppepäeva jooksul. Hinne märgitakse e-kooli tärnikesega (4*). Õpilasel on üks järelvastamise võimalus.

4. Õpilane, kes täitis hinnatava ülesande mitterahuldavalt, täidab vastava ülesande uuesti õpetajaga kokkulepitud ajal kümne õppepäeva jookul. Kui õpilase vastus on endiselt mitterahuldav, märgitakse parandushinne tärniga (2*).

§ 8. Emakeele kirjalike tööde diferentseeritud hindamine

1. Diferentseeritult hinnatakse püsiva kirjaliku puudega õpilase kirjalikke töid, kui õpilane saab regulaarselt logopeedilist ravi või kui õpetaja töötab temaga individuaalselt logopeedi nõuannete järgi.

2. Kirjalike tööde diferentseeritud hindamisel arvestatakse düsgraafiale omaseid spetsiifilisi vigu vealiikide järgi. ühte liiki vead loetakse üheks veaks.

§ 9. Kokkuvõttev hindamine

1. Kokkuvõttev hinne on 1. - 3. kooliastmes õppeaine veerandi-, poolaasta- ja aastahinne.
1. - 3. kooliastmel hinnatakse õpilase õpitulemusi vastavas õppeaines kokkuvõtvalt veerandi-, poolaasta- ja aastahindega.

2. Veerandi hinne pannakse välja õppeveerandi lõpul antud õppeveerandi jooksul saadud hinnete alusel. Aastahinne pannakse välja antud õppeaasta jooksul saadud veerandihinnete alusel enne õppeperioodi lõppu.

3. Õppeaines, mida õpitakse üks tund nädalas, pannakse kokkuvõtvad hinded 2. ja 4. õppeveerandi lõpul.

4. Õppeaine veerandihinne pannakse välja vähemalt kolme hinde põhjal.

5. Kui õpilane jäetakse täiendavale õppetööle, pannakse õppeaine aastahinne välja pärast täiendava õppetöö tulemusi.

6. Õpilasele, kelle veerandihinne on «puudulik» (“2”) või «nõrk» (“1”), kellele on antud samaväärne sõnaline hinnang või on jäetud hinne välja panemata, koostatakse selles õppeaines individuaalne õppekava või määratakse mõni muu tugisüsteem (nt logopeediline abi, järelvastamine, konsultatsioonides käimine, individuaalne õppekava jm) vastavalt kooli õppekavas sätestatule, et aidata omandada nõutavad teadmised ja oskused.

7. Kui õppeaine veerandihinne on jäänud välja panemata ja õpilane ei ole kasutanud võimalust järele vastata, loetakse aastahinde väljapanekul antud õppeveerandi vältel omandatud teadmised ja oskused vastavaks hindele “nõrk” «1».

8. Õpilasele, kes on koolist pikemat aega puudunud ja ei ole veerandi või poolaasta lõpuks nõutavaid hinnatavaid ülesandeid täitnud, kokkuvõtvat veerandihinnet välja ei panda. Talle antakse võimalus need ülesanded täita õpetajaga kokkulepitud ajal õppeperioodi lõpuni. Vastava õppeaine veerandihinne pannakse välja pärast nõutavate ülesannete täitmist.

9. Üheksanda klassi õpilastele pannakse aastahinded välja enne lõpueksamite toimumist, välja arvatud õppeainetes, milles õpilane jäetakse täiendavale õppetööle.

10. Õppeainete kokkuvõtvad veerandi- ja aastahinded kantakse e-kooli ja tunnistusele, aastahinded ka õpilasraamatusse.

§ 10. Sõnaline hindamine

1. Sõnalise hindamise korral antakse õpilase õpitegevusele ja õpitulemustele õppeprotsessi käigus suulisi ja kirjalikke hinnanguid ning õppeveerandi lõpul kirjalikke kokkuvõtvaid sõnalisi hinnanguid.

2. Kokkuvõtvad sõnalised hinnangud kirjeldavad õpilase arengut, õppeprotsessis osaliemist, kooliastme pädevuste ja õpioskuste kujunemist ning õpitulemusi.

3. Kokkuvõtvate sõnaliste hinnangute aluseks on klassi õpetajate tähelepanekud.

4. Sõnalist hindamist kasutatakse 1. klassi õpilaste hindamisel I veerandi lõpus. Sõnalisteks hinnanguteks on: Oskad väga hästi, oskad hästi, pead harjutama, pead palju harjutama.

5. I klassi õpilasele antud sõnalised hinnangud kantakse klassitunnistusele, mille vorm on kinnitatud kooli õppenõukogu poolt protokoll nr 4 02.10.2000.a.

§ 11. Üleminekueksam

1. 8. klassi õpilased sooritavad õppeperioodi lõpul (maikuu viimasel nädalal) ühes õppeaines üleminekueksami. Üleminekueksami hinne kantakse klassitunnistusele ja seda arvestatakse aastahinde väljapanekul.

2. Üleminekueksami eesmärk on võimaldada õpilasel oma huve ja võimeid määratleda ning arendada, samuti eksamikogemusi omandada.

3. Üleminekueksam võib olla kirjalik või suuline.

4. Õpilane teeb II veerandi lõpuks valiku üleminekueksami sooritamiseks järgmiste õppeainete hulgast: eesti keel, matemaatika, võõrkeel (A, B), keemia, füüsika, ajalugu, bioloogia, geograafia, kodanikuõpetus.

5. Üleminekueksami vormi otsustavad õpetaja ja õpilane esimese poolaasta jooksul.

3. peatükk

ÕPILASE JÄRGMISSE KLASSI ÜLEVIIMINE, TÄIENDAVALE ÕPPETÖÖLE JA KLASSIKURSUST KORDAMA JÄTMINE

§ 12. Õpilase järgmisse klassi üleviimine õppeperioodi lõpul

1. Õpilase järgmisse klassi üleviimise, täiendavale õppetööle või klassikursust kordama jätmise otsustab kooli õppenõukogu enne õppeperioodi lõppu .

2. 1.-8. klassi õpilane viiakse üle järgmisse klassi, kui tema aastahinne on kõigis õppeaineis vähemalt “rahuldav”.

3. Õpilane, kelle käitumise aastahinne on “mitterahuldav”, viiakse üle järgmisse klassi, kui ta õppeedukus on vähemalt rahuldav.

4. Õpilase järgmisse klassi üleviimise tähtaegu ei kohaldata õpilase puhul, kellele on koostatud individuaalne õppekava , kus on ettenähtud erisused järgmisse klassi üleviimise ajas. (Individuaalse õppekavaga võib muuta õppekorraldust, (nt teatud klass läbitakse pikema või lühema ajaga kui üks aasta).

5. Klassikursust ei jäeta kordama lihtsustatud riikliku õppekava (abiõppe õppekava) järgi õppivaid õpilasi.

§ 13. Õpilase täiendavale õppetööle jätmine

1. Õppeperioodi jooksul omandamata jäänud õppekavaga nõutavate teadmiste ja oskuste omandamise toetamiseks võib õpilase jätta täiendavale õppetööle, mis viiakse läbi pärast õppeperioodi lõppu. Täiendava õppetöö raames täidab õpilane õpetaja vahetul juhendamisel spetsiaalseid õppeülesandeid. Täiendava õppetöö tulemusi kontrollitakse ja hinnatakse.

2. 1.–3. kooliastmel jäetakse õpilane täiendavale õppetööle õppeainetes, milles tulenevalt veerandihinnetest või veerandite lõpus antud sõnalistest hinnangutest tuleks välja panna aastahinne «puudulik» või «nõrk» või anda samaväärne kokkuvõttev sõnaline hinnang.

3. Täiendavale õppetööle jäetakse õpilane pärast õppeperioodi lõppu 5 - 10 õppepäevaks õppenõukogu otsusega määratud ajal kuni 30. augustini. Õppepäeva pikkus on kuni 5 tundi.

4. Täiendava õppetöö tulemusi kontrollitakse ja hinnatakse. Hinne kantakse e-kooli ja õpilasraamatusse.

5. 1. klassi õpilane, kellele on määratud täiendav õppetöö, viiakse pärast täiendavat õppetööd üle järgmisse klassi.

§ 14. Õpilase järgmisse klassi üleviimine pärast täiendavat õppetööd

1. Täiendavale õppetööle jäetud õpilase järgmisse klassi üleviimise otsustatab õppenõukogu.

2. Õpilase üleviimine järgmisse klassi või klassikursust kordama jätmine otsustatakse hiljemalt 30. augustiks.

§ 15. Klassikursuse kordama jätmine

1. 1.–3. kooliastmel võib õppenõukogu põhjendatud otsusega erandjuhul jätta õpilase klassikursust kordama, kui õpilasel on kolmes või enamas õppeaines pandud välja aastahinne «puudulik» või «nõrk», täiendav õppetöö ei ole tulemusi andnud ning õppekavaga nõutavate õpitulemuste saavutamiseks ei ole otstarbekas rakendada individuaalset õppekava või muid koolis rakendatavaid tugisüsteeme. Õppenõukogu kaasab otsuse tegemisel õpilase või tema seadusliku esindaja ning kuulab ära tema arvamuse. Õppenõukogu otsuses peavad olema välja toodud kaalutlused, millest tulenevalt on leitud, et õppekavaga nõutavate õpitulemuste saavutamiseks on otstarbekas jätta õpilane klassikursust kordama.

4. peatükk

KÄITUMISE JA HOOLSUSE HINDAMINE

§ 16. Käitumise hindamine

1. 1.-3. Kooliastmel hinnatakse õpilase käitumist ja hoolsust

2. Õpilase käitumise hindamise aluseks on kooli kodukorra täitmine ning üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnormide järgimine koolis, kooli territooriumil ja väljaspool kooli.

3. Käitumist hinnatakse hinnetega “eeskujulik”, ”hea”, rahuldav” ja “mitterahuldav”

4. Käitumishindega “eeskujulik” hinnatakse õpilast, kellele üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnormide järgimine on harjumuspärane igas olukorras, kes täidab kooli kodukorra nõudeid eeskujulikult ja järjepidevalt.

5. Käitumishindega “hea” hinnatakse õpilast, kes järgib üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ja täidab kooli kodukorra nõudeid.

6. Käitumishindega “rahuldav” hinnatakse õpilast, kes üldiselt järgib üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ja täidab kooli kodukorra nõudeid, kuid kellel on esinenud eksimusi, mistõttu ta vajab pedagoogide ja lastevanemate tähelepanu ning suunamist.

7. Käitumishindega “mitterahuldav” hinnatakse õpilast, kes ei täida kooli kodukorra nõudeid ega järgi üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme, ei allu õpetajate ega lastevanemate nõudmistele. Õpilase käitumise võib hinnata “mitterahuldavaks” ka korduva põhjuseta puudumise korral või üksiku õigusvastase teo või ebakõlbelise käitumise eest.

§ 17. Hoolsuse hindamine

1. Hoolsuse hindamise aluseks on õpilase suhtumine õppeülesannetesse, tema kohusetundlikkus, töökus ja järjekindlus õppeülesannete täitmisel.

2. Hoolsust hinnatakse hinnetega “eeskujulik”, ”hea”, rahuldav” ja “mitterahuldav”.

3. Hoolsushindega “eeskujulik” hinnatakse õpilast, kes suhtub õppeülesannetesse alati kohusetundlikult, õpib kõiki õppeaineid võimetekohaselt, on õppeülesannete täitmisel püüdlik, hoolas ja iseseisev, ilmutab omaalgatust ja viib alustatud töö lõpuni.

4. Hoolsushindega “hea” hinnatakse õpilast, kes suhtub õppeülesannetesse kohusetundlikult, on iseseisev ja hoolikas ning õpib võimetekohaselt.

5. Hoolsushinde “rahuldav” saab õpilane, kes üldiselt täidab oma õppeülesandeid, kuid ei ole piisavalt järjekindel ega õpi kõiki aineid oma tegelike võimete ja arengutaseme kohaselt.

6. Hoolsushindega “mitterahuldav” hinnatakse õpilast, kes ei õpi võimetekohaselt, suhtub õppeülesannetesse lohakalt ja vastutustundetult, ei täida tundides õpetajate nõudmisi, jätab sageli täitmata oma kodused õppeülesanded.

§ 18. Käitumise ja hoolsuse hindamise korraldus

1. Käitumist ja hoolsust hindab klassijuhataja koostöös aineõpetajatega.

2. Käitumist ja hoolsust hindavad aineõpetajad iga õppeveerandi lõpul, mis fikseeritakse e-koolis.

3. Käitumis- ja hoolsushinded märgitakse klassitunnistusele ja õpilasraamatusse. Lõputunnistusele märgitakse ainult käitumishinne.

4. Käitumise aastahindeks pannakse “mitterahuldav” kooli õppenõukogu otsuse alusel. Selleks esitab klassijuhataja õppenõukogule põhjenduse.

5. peatükk

HINDE VAIDLUSTAMINE JA VAIDLUSKÜSIMUSTE LAHENDAMINE

§ 19. Hinde ja hinnangu vaidlustamine

1. Õpilasel või tema seaduslikul esindajal on õigus hindeid ja sõnalisi hinnanguid vaidlustada kümne päeva jooksul pärast hinde või hinnangu teada saamisest, esitades kooli direktorile kirjalikult vastava taotluse koos põhjendusega.

2. Kooli direktor teeb otsuse ja teavitab sellest taotluse esitajat viie tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmise päevast alates.

§ 20. Vaidlusküsimuste lahendamine

1. Õpilase hindamisel koolis tekkinud eriarvamusi ja vaidlusküsimusi lahendavad õpilase või lapsevanema (eestkostja) nõudmisel aineõpetaja, klassijuhataja ja direktor (õppealajuhataja).

2. Hinde pannud õpetaja on kohustatud selgitama hindamise põhimõtteid, korda ja hindekriteeriume ning põhjendama hinde õigsust ja nõuetele vastavust.

3. Vajaduse korral vaatab vaidlusaluse küsimuse läbi kooli õppenõukogu.

4. Kui õpilane või lapsevanem ei ole direktori otsusega nõus, võib ta pöördudda nii ministeeriumi kui maavanema poole ning taotleda riikliku järelvalve läbiviimist, kui ta leiab, et hindamise korraldus koolis ei vasta õigusaktides sätestatule.

5. Samuti on õpilasel või tema seaduslikul esindajal võimalik vaidlustada direktori otsust haldusakti vaidlustamiseks haldusmenetluse seaduses ja halduskohtumenetluse seaduses sätestatud üldistel alustel, esitades vaide kooli pidajale või hagi kohtule.