Õpilaste ja lapsevanematega arenguvestluste läbiviimise kord

Kinnitatud 30.10.2006.a. direktori kk nr 182/k

 

ÜLDSÄTTED

 

1. Arenguvestluse läbiviimise juhend

Arenguvestluse läbiviimise juhend koosneb kolmest suuremast osast: üldsätted, protseduurireeglid ja vormid. Protseduurireeglid aitavad tagada sujuva arenguvestluste korralduse ja määratleda vastutuse ning vormid võimaldavad infot hallata ja arhiveerida ühtse standardi järgi.


 

2. Arenguvestluse läbiviimise põhjendus

„Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus” sätestab, et alates 2005./2006. õppeaastast tuleb kõikides koolides hakata vähemalt üks kord õppeaasta jooksul läbi viima arenguvestlusi õpilastega.

„Põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekava” põhimõtete kohaselt on kooli ülesandeks luua tingimused iga õpilase arengu toetamiseks ja selle jälgimiseks. Õppe- ja kasvatusprotsessis toimuvast vajavad tagasisidet kõik sellega seotud osapooled – õpetaja, õpilane ja lapsevanemad. Õpilase arengu jälgimise üheks meetodiks on arengu- või perevestlused.

Iga õpilase (lapsevanema) jaoks on tähtis enda (oma lapse) saavutustest õpetajaga vestelda. Igapäevasest kontaktist, ehkki see on väga tähtis, sageli ei piisa.


 

3. Õpetaja üldine vastutus

Iga õpetaja vastutab selle eest, et:

1) õpilased saavutaksid õppekavas sätestatud pädevused

(üldpädevused § 6-9, I kooliastme pädevused §16, II kooliastme pädevused §19, III kooliastme pädevused §22 riiklikus õppekavas);

2) koolis valitseks õpilase arengut toetav õhkkond;

3) iga õpilasega toimuksid vähemalt üks kord aastas arenguvestlused, mille eesmärgiks on vastastikune tagasiside.


 

4. Arenguvestluse eesmärk

· Leida parema üksteise tundmaõppimise kaudu lapsele arenguks parimad ja soodsaimad tingimused ja võimalused;

· Ühine lapse motiveerituse toetamine;

· Saavutada õppekavas sätestatud pädevused;

· Leppida kokku eeloleva perioodi eesmärkides;

· töötada välja arenguplaan eelolevaks arenguperioodiks.

 

Eesmärgid õpetajale

· Saavutada lapsevanemaga parem usaldussuhe;

· Õppida last ja lapsevanemat paremini tundma, mõista paremini lapse käitumisprobleeme;

· Peresisesed suhted, väärtused, materiaalne olukord ning nende mõju lapsele ja lapse arengule;

· Saada teada, kuidas last kodus motiveeritakse ja arendatakse;

· Vanema ootuste väljaselgitamine lapse, kooli, õpetaja ja iseenda suhtes;

· Leida kinnitust ja saada tagasisidet oma tegevusele;

· Saada teavet nii andekate kui õpiraskustega laste kohta;

· Anda infot lapse toimetuleku kohta koolis;

· Leida praktilisi koostöövõimalusi lapse arendamisel;

· Saada teada lapse huvid ja harjumused väljaspool kooli;

· Aidata kaasa õpilase enda püstitatud eesmärkide saavutamisele;


 

Eesmärgid lapsevanematele

· Saada teada õpetaja nägemus ja arusaam lapse kohta koolis ja kollektiivis;

· Tutvuda õpetaja ja lapse keskkonnaga koolis;

· Saada nõuandeid ja soovitusi lapse arendamiseks, vajadusel erialaspetsialistide poole pöördumiseks;

· Saab oma probleemidest rääkida;

· Saab teada õpetaja ootused lapse ning lapsevanemaga koostöö suhtes;

· Saab teada infot lapse arengu kohta;

· Leida koostöövõimalus kooliga oma lapse arendamisel.

 

Arenguvestluse edukus sõltub iga vestluse osapoole ettevalmistuse kvaliteedist.

 

Eesmärgid õpilasele

Et parandada ja täiustada oma oskusi, peavad õpilased teadma, milliste eesmärkide saavutamist neilt oodatakse ja millised on arenguvestluse eesmärgid. Õpilased vajavad kedagi, kes aitaks neil vastata küsimusele – Kuidas ma saaksin senisest paremini enda arengule kaasa aidata?

Järjepideva enesehindamise käigus õpib õpilane:

· tundma ning hindama ennast, oma võimeid ja oskusi;

· jälgima oma õppetööd ning vastutama seatud eesmärkide täitmise eest;
 

· seadma endale realistlikke eesmärke ning jälgima nende täitmist;

· analüüsima oma õppetööd ning saavutusi, sh erinevate õppeainete õpitulemusi;

· tegema valikuid ka edasisel haridusteel.

 

5. Arenguvestlus kui vastastikune kokkulepe.

Tähtis on õpetaja ja õpilase vahelise kokkuleppe saavutamine eesmärkide püstitamisel ja saavutamisel. Oluline on, et eesmärgid oleksid selgelt defineeritud ja reaalsed võimalused nende saavutamiseks läbi arutatud.

 

6. Kokkulepitavad eesmärgid

Oluline on sõnastada õpilase eesmärgid ja koostada loetelu nendest tegevustest, mis on vajalikud eesmärkide täitmiseks. Eesmärgid peavad olema pädevustega seotud, neid peab olema võimalik järgida ja neid peab olema võimalik mingil viisil mõõta.

 

7. Arenguvestlus ja juhendamine

Arenguvestluse käigus võib tekkida vajadus juhendamise järele. Juhendamine võib olla vajalik õpilase enesearengu seisukohalt.

 

8. Vastastikune usaldus

Õpilase eneseanalüüsi tulemused on konfidentsiaalsed.

 

9. Arenguvestluste standardiseerimine

Arenguvestluste süsteem aitab:

· ühtlustada arenguvestluse läbiviimise alused, mis muidu võivad muutuda õpetajate vahetumisel;

· kõrvaldada võimaluse hinnata õpilasi nende isiksuseomaduste põhjal;

· kujundada pädevuste saavutamine.

 

10. Arenguvestlus ja hinne

Arenguvestlus ei mõjuta õpilase hindeid.

  

11. Arenguvestluse olemus

Arenguvestlus on arvamuste vahetus, mis viib üksteise parema mõistmise, suurema aktiivsuse ning entusiasmi tõusuni.

Arenguvestlus on regulaarne, hästi ettevalmistatud vestlus, mille käigus arutatakse õpilase tulevikuplaane, pädevuste omandamise võimalusi ning lepitakse kokku tulevase perioodi tegevuse suhtes.

Arenguvestluse käigus arutatakse, kuivõrd saab õpetaja õpilase püstitatud eesmärkide saavutamisele kaasa aidata.

Arenguvestluse ajaks on nii õpilane kui õpetaja läbi mõelnud, mida soovitakse arutada seoses õpilase isikliku arenguga.

 

PROTSEDUURIREEGLID

 

12. Arenguvestluse läbiviimise aeg ja viis

Arenguvestlused viiakse läbi regulaarselt üks kord aastas,vahemikus jaanuar-aprill, koos õpilase ja lapsevanemaga.

Kirjaliku teate (kutse) ja ettevalmistuslehe küsimustega lapsevanemale, mis aitab kohtumiseks häälestuda koostab ja saadab lapsevanemale klassijuhataja.

Arenguvestlusest teatatakse lapsevanemale vähemalt kaks nädalat enne selle toimumist.

 

13. Arenguperiood

Arenguperioodiks on reeglina üks aasta.

Vajadusel võib arenguperiood olla lühem või pikem.

 

14. Õpilaste liikumine

Kui õpilane saabub teisest koolist, siis kuue kuu möödudes viiakse õpilasega läbi mittekorraline arenguvestlus.

 

15. Õpetaja vahetumine

Õpetaja vahetumisel kehtivad kõik õpilasega saavutatud kokkulepped arenguperioodi lõpuni. Uus õpetaja,saades eelmiselt õpetajalt protokollid, on kohustatud aktsepteerima kõiki õpilase arenguga seotud kokkuleppeid.

 

16. Muutused kooli õppekavas

Kui kooli õppe- ja kasvatuseesmärgid on oluliselt muutunud, peetakse mittekorralised arenguvestlused.

 

17. Õpilase lahkumine koolist

Õpilase lahkumisel koolist kehtivad edasi kõik arenguvestlust puudutavad konfidentsiaalsuse põhimõtted. Arenguvestluse protokoll väljastatakse lapsevanemale.

 

18. Arenguvestluse aruanded

Arenguvestlused tuleb dokumenteerida. Dokumentatsioon sisaldab täidetud arenguvestluse aruannet.

 

19. Arenguvestluse ettevalmistus

Õpetaja ja õpilane peavad olema arenguvestluseks ette valmistatud.

Arenguvestluse edukus sõltub vestluse ettevalmistuse kvaliteedist.

I kooliastmes täidab õpilane arenguvestluse aruande koolis. Lapsevanemale antakse arenguvestluse aruanne kaks nädalat enne arenguvestlust. Nädala pärast saadab ( toob) lapsevanem täidetud aruande õpetajale.

II ja III kooliastmes antakse õpilasele arenguvestluse aruanne kaks nädalat enne arenguvestlust. Nädala pärast toob õpilane täidetud aruande õpetajale. Arenguvestluse ajaks peab õpetaja olema vastavate hinnangutega tutvunud.

 Kui see on õpilase jaoks esimene arenguvestlus, siis õpetaja selgitab kasutatavaid vorme ja läbiviimise protseduuri.


Õpetaja koostab arenguvestluse läbiviimise kava.


Õpetaja koostab omapoolse kava probleemsete valdkondade korrigeerimiseks tulenevalt õpilase eneseanalüüsist.


Õpetaja püüab ennetada vestluse käigus tekkivaid probleeme ja loob alternatiivid nende käsitlemiseks.

Arenguvestlus viiakse läbi koolis privaatses kohas, ilma segavate asjaoludeta. Ruum tuleks muuta võimalikult mugavaks ja kõrvaldada tuleb segajad.

 

20. Vestluse läbiviimine

Arenguvestluse käigus täidetakse vastav vorm (“Arenguvestluse aruanne”).


Kõik analüüsi all olevad pädevused tuleb lahti rääkida. Õpilasele ja lapsevanemale peab jääma aega kommentaarideks, küsimusteks, ettepanekuteks ja arvamusteks.


Kõige edukamaks loetakse arenguvestlust, mille käigus õpilane (lapsevanem) räägib 90% ja õpetaja 10%.


Arenguvestlust võiks alustada pöördumisega õpilase poole, paludes tal öelda oma arvamus selle kohta, kui hästi ta enda arvates on täitnud eelmise arenguvestluse ajal kokkulepitud tegevused.


Arenguvestlus võiks toimuda järgmise kava alusel:

1. Õpilasele antakse teada, millele arenguvestlus keskendub.

2. Tunnustatakse õpilase püüdlusi kui õpilane on kõvasti tööd teinud, et tegevus oleks vastavuses pädevustega. Palutakse õpilasel tuua mõned näited selle kohta, kus õpilane on täitnud temdale ettenähtud eesmärgi.

3. Kirjeldatakse käitumist (pädevusi), millest õpetaja on huvitatud. Tuuakse spetsiifilisi näiteid õpilase käitumise (pädevuste) kohta ja kirjeldage sellise käitumise (pädevuse) efektiivsust.

4. Küsitakse põhjusi ja selgitusi.

5. Küsitakse õpilaselt lahendusettepanekuid. Ollakse valmis andma omapoolne lahendusettepanek kui õpilane ei esita aktsepteeritavat võimalust.

6. Määratakse standardid. Õpilane vajab selget pilti sellest, mida temalt oodatakse. Juhul, kui standard on juba eelnevalt kehtestatud, kehtestage see uuesti.

7. Koos kehtestatakse tegevusplaan.

8. Saavutatakse kokkulepped.


Tagasiside peaks olema konstruktiivne ja arendav.

Tagasiside on efektiivsem siis, kui:

· on seotud vastastikuselt aktsepteeritavate eesmärkide ja standarditega.

· on seotud ainult tegevusega, mille üle õpilane kontrolli omab.

· on seotud ainult tegevusega, mille üle lapsevanem kontrolli omab.

· kontrollige sagedasti, kas räägitu on arusaadav.

 

21. Pärast vestlust

Õpilane, lapsevanem ja õpetaja kinnitavad oma allkirjaga arenguvestluse aruande, näidates, et nad on kokkulepetest selgesti aru saanud.

Ka õpilane peab saama koopia.


Nii õpilane kui õpetaja peavad kõik ettetulevad muudatused kokkulepitud eesmärkide täitmises läbi rääkima võimalikult operatiivselt nn miniarenguvestluste vormis.

 

22. Hinnangu andmine arenguvestlusele

Keskenduge järgmistele olulistele aspektidele.

· Kas õpilased teavad enne eelseisvat arenguvestlust, millest räägitakse?

· Kas õpilastel on koopia arenguvestluse vormist ja koopia eelmise aasta aruandest? Nii õpetaja kui ka õpilane peavad olema hästi ettevalmistatud.

· Kas õpetaja loob avatud, vestlust soodustava õhkkonna arenguvestluse alguses?

· Kas arenguvestlus on keskendunud nende probleemide väljaselgitamisele, mis takistavad õpilasel parima arengu saavutamist?

· Kas vestlused julgustavad keskenduma lahendustele?

· Kas spetsiifilised lahendusteed, milles kokkulepe saavutati, on vastuvõetavad nii õpetajale kui õpilasele.

· Kas järgnevaks aruandeperioodiks on eesmärgid kindlaks määratud?

· Kas kriitika eelmise tegevuse kohta on viidud miinimumini?

· Kui kriitika on vajalik, kas siis vestlus on suunatud tegevuse, mitte isiku suhtes?

· Kas õpilasele on antud küllaldaselt aega nendele punktidele vastamiseks, mis kerkivad esile vestluse käigus?


Vaadake üle, kas kokkulepitud eesmärgid järgmiseks 12 kuuks on selgelt arusaadavad ja konkreetsed? Mõelge teatud liiki toetuse vajaduse üle.

 

ARENGUVESTLUSTE KORRALDAMINE JA VASTUTUS

 

23. Arenguvestluste korraldamine

Arenguvestluste protsessi koordineerib ja vastutab nende kulgemise eest direktori asetäitja õppe- ja kasvatustöö alal. Vastutus kõikide protseduurireeglite täitmise eest lasub õpetajal.

Arenguvestluse läbiviimise kuupäeva teeb personaalselt õpilasele teatavaks õpetaja jaanuari kuu jooksul.

Arenguvestlused toimuvad koolimajas ja üldjuhul ajavahemikul 17.00-19.00

Arenguvestlust viib läbi klassijuhataja. Vajadusel võib lapsevanema nõusolekul, kaasata ka aineõpetajaid (logopeedi)

Arenguvestluse läbiviimise vormiks on küsimused õpilasele ja tema vanemale ning vestlus.

Arenguvestlusest teeb klassijuhataja kirjaliku kokkuvõtte, mida kinnitavad mõlema osapoole (klassijuhataja, õpilane ja lapsevanema) allkirjad.

 

24. Protseduuride ja tingimuste muutmine

Arenguvestluse protseduuri ja tingimuste muutmise ettepanekuid on võimalik teha arenguvestluste perioodide vahel. Vastavad ettepanekud tuleb esitada direktori asetäitjale õppe- ja kasvatustöö alal vähemalt 30 päeva enne uue perioodi algust.

 

25. Apellatsiooni esitamine

Õpilasel ja lapsevanemal on õigus esitada 10 päeva jooksul peale arenguvestlust direktori asetäitjale õppe- ja kasvatustöö alal apellatsioon. Apellatsioon vaadatakse läbi kümne päeva jooksul.