dokumendid    sisukord

ARUKÜLA PÕHIKOOLI

ARENGUKAVA

AASTATEKS 2006 – 2010

Arengukava lähtub eelnevast 2002 – 2005 a. arengukavast,

kooli põhimäärusest ja Raasiku valla arengukava projektist.

Moto

Haridus on aare, õppimine on tee selle juurde.

Missioon

Aruküla Põhikooliesmaseks missiooniks on väärtustada haridust ja haritust. Aruküla Põhikool loob tingimused, mis soodustavad toimetulekuks vajalike hoiakute ja oskuste omandamist ja õpilastes õigete väärtushinnangute kujunemist. Loob kõigile õppida soovijatele võimalused saada heatasemelist haridust. Kõik Aruküla Põhikooli õppima asujad panevad oma tööga aluse tulevikule, mille nad on valinud. Õpetajad omalt poolt püüavad neid igati toetada nende plaanide elluviimisel. Õpetajad on orienteeritud uuendustele, mis peab tagama õpilaste eduka toimetuleku edasises elus.

Visioon

Olla ajaga kaasaskäiv kool, kus on on võrdsed võimalused kõigi õpilaste võimetekohaseks arenguks, isiksust arendav, koostööd soosiv ja turvaline õpikeskkond, mis kujundab õpilaste õpimotivatsiooni ja võimaldab omandada mitmekülgset haridust, kujuneks adekvaatne enesehinnang ja oskus, teha õigeid valikuid elus toimetulekuks.

Kasvab professionaalsus, õppimine ja õpetamine pakuvad rohkem rõõmu ja naudingut.

Kool jagab suuremat tähelepanu ja erinevaid võimalusi eneseteostuseks andekatele, erivõimetega ja õpimotivatsiooniga õpilastele.

Lapsevanemate ja õpetajate koostöös kasvab vastastikune usaldus ja toetus.

SISUKORD

Missioon                                                                                                                       1

Visioon                                                                                                                          1

Sissejuhatus                                                                                                                   4

Lühiülevaade kooli  ajaloost                                                                                           7

1.    Olukorra kirjeldus lähtudes 2002-2005.a. arengukava täitmise  analüüsist.                8

1. 1. Juhtimine                                                                                                             10

1.2. Õppekasvatustöö                                                                                                 11

1.3. Õpilased                                                                                                               12

1.4. Huvitöö                                                                                                                21

1.5. Koostöö õpilasaktiiviga                                                                                        24

1.6. Personal                                                                                                               25

1.7. Koostöö lastevanematega                                                                                     26

1.8. Majandustegevus ja tugisüsteemid                                                                         27

2. Uuringud                                                                                                                 29

2.1. Aruküla Põhikooli õpilaste kodude hõivatus arvutitega 11.01.2005                      29

2.2. Aruküla Põhikooli õpilaste kodude hõivatus arvutitega         22.03.2006.              31

2.3. Aruküla Põhikooli SWOT analüüsi tulemused                                                       34

2.4. SWOT analüüsi tulemuste põhjal ilmnenud probleemid                                         38

3. Arengukava strateegilised eesmärgid aastateks 2006-2010                                     39

4. Tegevuskavad 2006-2010                                                                                      41

4.1 Juhtimisprotsesside areng                                                                                      41

4.1.1. Positiivse õhustiku hoidmine ja arendamine                                                        41

4.1.2 Juhtimisprotsesside kvaliteedi parendamine                                                         43

4.1.3 Partnerlussuhete areng                                                                                       45

4.2            Õpilaste areng                                                                                          46

4.2.1. Õpilaste hoiakute muutumine                                                                           46

4.2.2. Õpitulemuste paranemine                                                                                 47

4.3 Personali areng.                                                                                                  48

4.4  Majandustegevus                                                                                              49

4.5  IT  valdkonna arengukava                                                                                 52

4.6 Võimalik koolihoone  renoveerimine                                                                    53

5. Investeeringute vajadus                                                                                        54

6. Investeeringute ajagraafik                                                                                    55

7. Arengukava rakendamise ja uuendamise kord                                                       57

Sissejuhatus

Arengukava uuendamise eesmärgiks on anda ülevaade momendiolukorrast, analüüsida kõiki koolielu puudutavaid valdkondi ning välja tuua  arengu üldeesmärgid ja prioriteedid. Arengukava määrab kooli visiooni õpilase arengust lähtuvalt. Arengukava tegevuskavas planeeritud tegevused tagavad strateegiliste eesmärkide saavutamist. Arengukava korrigeerimisel lähtutakse koolis järjepidevalt sise- ja välishindamise tulemustest. Aruküla Põhikooli arengukava lähtub Aruküla Põhikooli põhimäärusest ja on osa kohaliku omavalitsuse arengukavast ning on vastavuses põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses kehtestatud nõuetega.

Oma kooli arengukava uuendamist alustasime 2005.aasta septembris ajurünnakuga kooliarendusteemadel ja SWOT-analüüsi läbiviimisega, et saada ülevaade kollektiivi tähelepanekutest kooli tugevate ja nõrkade külgede, ohtude ja võimaluste kohta. Andsime koolile hinnangu sisehindamise korras fikseeritud kriteeriumide alusel. Tulemuste põhjal püüdsime välja tuua need probleemid, mille põhjused ilmnevad eelkõige kooli tasandil, mistõttu nende põhjuste vähendamise ja kõrvaldamisega peab tegelema kooli pedagoogiline-  ja majanduspersonal. Teisisõnu - tegelesime mitte riigi tasandi probleemidega, vaid probleemidega, mille lahendamiseks on olemas võimalused, tingimused ja vahendid kooli ning omavalitsuse tasandil.

Aruküla Põhikool on õpilaste arvu poolest suurim nii Raasiku vallas kui ka  maakonna põhikoolide hulgas. Koolile annab oma näo koolis toimuv õppetöö ja klassiväline tegevus, mille lõppeesmärk  on aidata kujundada isiksust, kes tuleb toime oma elu ja tööga, arendab ennast ja aitab kaasa ühiskonna arengule, määratleb end rahva liikme ja kodanikuna. Eesmärgi saavutamisel on oluline kasvatustegevus, mis toimub koolis läbi erinevate tegevusvaldkondade. Nendeks on  pikaajalised traditsioonid rahvatantsu-, mudilas- ja lastekoori, spordi- ning ELO- ringide tegevuse näol. Olles ise väikerahvaliige, väärtustame hõimupäevade tähistamise raames teiste väikerahvaste kultuuri ja eripära.  Sporditöö koolis toimub võimaluste piires, st osaletakse maakondlikel võistlustel enamikel aladel. Viimastel aastatel on tulemuslikumalt esinetud jalgpallis, käsipallis, kergejõustikus, lauatennises, kabes ja males. Saalialade ettevalmistus sõltub vastavate treenerite olemasolust.

Kooli ühe funktsioonina näeme lastevanemate  hoiakute ja väärtushinnangute kujundamist muutuvas ühiskonnas. See annab tunnistust kooli avatusest ümbruskonnale. Sellele aitavad kaasa koolis läbiviidavad arenguvestlused.

Valla tantsupäevadest, Aruküla päevadest, Raasiku valla külapäevadest osavõtt ja kultuurimaja poolt organiseeritud üritustel osalemine annab tunnistust kooli õpilaste aktiivsusest ja pedagoogide kaadri võimekusest. Küla sotsiaalsele arengule on kool kaasa aidanud oma ruumide  lubamisega  külaelanikele kasutamiseks, nende õppimis- ja sportimisvõimaluste avardamisel. Kool on Aruküla piirkonna ainus koht, kus soovijad saavad oma sportimisvajadusi rahuldada.

Tänapäeval elame keskkonnas, kus paljud protsessid on muutunud kiiremaks, konkurents on muutunud tihedamaks ning toimub kiire tehnoloogiline areng. Muutused ümbritsevas keskkonnas seavad ka koolijuhtide ette ülesanded, mis on seotud kooli kui organisatsiooni jätkusuutlikkuse tagamisega.

 Vaatamata seni tehtule, on vajadus ka Aruküla Põhikooli pidevalt arendada. Seda tingib nii meie enda valla kui ka  naabervaldade kiire areng.

Kooli arendamise ja arengu õnnestumise eeldused on:

1.Tegevuse  eesmärgistatus ja avalikkus.

2.Kooli juhtkonna ja õpetajaskonna ühtsus ja  koostöövalmidus.

3. Raasiku Vallavalitsuse.  tugi ja toetus

Aruküla Põhikooli arengukava ülesehituses on lähtutud kooli sisehindamise korras  ja “Riikliku järelvalve läbiviimise kord ning kooli õppe- ja kasvatustegevuse ja juhtimise tulemuslikkuse hindamise kriteeriumid” välja toodud põhitegevused ja –valdkonnad, millede arendamine peab olema koolis tagatud

Nendeks on:

1. Strateegiline juhtimine

2. Personalijuhtimine ja koostöö

3. Õpikeskkonna kujundamine

4. Õpetamine, kasvatamine, õppimine

5. Õpilaste toetamine

6. Haridustulemus

On püütud arvestada ka valla arengukavas olevaid valdkondi:

1.      Kooli ja tema roll piirkonnas

2.      Õpilaste arv ja prognoositav arv hetkel ja lähima 5 aasta jooksul

3.      Väljaspool valda õppivate laste arv ( põhjuste lahkamine)

4.      Õpilaste omavalitsus

5.      Huvialaringid

6.      Õpetajad staaži, hariduse ja vanuse järgi

7.      Kaadri täiendkoolitus

8.      Kaadri voolavus

9.      Kooli rahastamine

10.  Kooli materiaalne baas

11.  Bussitransport

12.  Hoolekogu

Lühiülevaade kooli  ajaloost

1862      Külakoolimajas Kulli tee ääres hakati 20 lapsele õpetama lugemist, kirjutamist, rehkendamist, laulmist ja usuõpetust. Kooliõpetajaks sai 22-aastane Rein Robach.

1872    Aruküla lähedal valmis kihelkonnakool, mis ehitati Vene õigeusu kiriku kõrvale. Põhiaineks oli usuõpetus.

1885    “Vene kiriku koolis” keelati emakeelne õpetus.

1889    Aruküla kihelkonnakoolis ainult venekeelne õpetus. Juhatajaks oli õigeusu kiriku preester.

1909    Kooli tuli Riia Vaimuliku Seminar lõpetanud Dionis (Tõnis) Orgussaar.

1918    Eesti Vabariigi tekkimisega tuli kooli emakeelne õpetus.

1920    Kooli juhtajaks sai Tõnis Orgussaar.

1921    Aruküla Algkool toodi üle Baranovi mõisasse.

1946    Kooli direktoritena töötasid Alide Sooster, Artur Rõõm, Ago Saarniit.

1949    Kooli direktoriks sai Hein Vergo.

1960    Kool muudeti 8-klassiliseks. Direktor Evi Eelrand, õpilasi 180-200 ringis.

1975    Põllu tänavale märgiti maha uue koolihoone asukoht.

1977    Kooli direktoriks suunati Olavi Uuemaa.

1978    Algas õppetöö uues koolimajas, kus õpilasi oli juba ligi 300.

1985    Algklassid asusid Aruküla lasteaia ruumidesse.

1988    Kool muudeti 9-klassiliseks.

1989    Kooli direktoriks valiti Vaido Niinesalu.

1992    Kooli nimeks sai Aruküla Põhikool.

1995    Kooli direktoriks sai Avo Möls.

1.    Olukorra kirjeldus lähtudes 2002-2005.a. arengukava täitmise  analüüsist. 

Koolis on teadvustatud analüüsi möödapääsmatut vajadust mistahes valdkonnas. Varasematel aegadel ei oldud andmete kogumise ja töötlemisega ning protsesside analüüsimisega piisavalt tegeletud. Juba eelmise arengukava jooksul hakati sellele suuremat tähelepanu pöörama. Seda suunda on jätkatud. Oma töö hindamise läbi tõeliselt õppivaks organisatsiooniks kujunemisel on veel oluliselt arenguruumi, kuid kitsamad tagasiside- ja rahulolu-uuringud on siiski juba saanud mitmete juhtimisotsuste lahutamatuks osaks. Tagasiside- ja rahulolu-uuringud, mida on läbi viidud nii õpilaste, lastevanemate kui õpetajate seas, on olnud vajalikud uuendusprotsesside kavandamisel ja hindamisel, õppekavatöös, koolituse kavandamisel, personali tunnustamise põhimõtete väljatöötamisel, ametijuhendite koostamisel, juhtkonna tegevuse hindamisel. Õppiv organisatsioon püüab suurendada pidevalt oma liikmete kompetentsust, võimet muutuda ja kohaneda paindlikult muutustega ning käsitleda arendustegevust koolis pideva protsessina. Tegemist on süstemaatilise ja pideva jõupingutusega, et muuta õppe-, kasvatus- ja huvitegevus koolis efektiivseks. Kooliarendus on osa kooli igapäevastes tegemistes. Luuakse sellised struktuurid ja süsteemid, mis võimaldavad õigeaegselt ära tunda muutuste vajadus. Kooli arengu tagamiseks on vajalik läbi mõeldud terviklik planeerimissüsteem ja koostöö kõikide üksuste vahel.

Selle tagamiseks on kogu kooli juhtimine allutatud ühtsele juhtimissüsteemile. Juhtimissüsteemi olemasolu kindlustab tegevuse otstarbekuse ja info liikumise operatiivsuse. Iga üksus teab, millega tegeleb ja kellega suhtleb; kes kellele allub ja kelle poole vajadusel pöörduda.

Aruküla Põhikooli juhtimisskeem

1. 1. Juhtimine

Juhtimises on seatud eesmärkideks sisehindamise kaudu protsesside ja tulemuste kvaliteedi parendamine ning  õppijatele arengut võimaldavate tingimuste loomine.

Paranenud on analüüsil põhinev otsustamine  ja muudatuste juhtimine. 

Tagasiside-uuringud näitavad positiivseid hoiakuid kooli põhiväärtuste hindamisel ja omaksvõtmisel nii personali kui ka õpilaste poolt.

Kasvanud on õpilasaktiivi huvi ja aktiivsus koolielu korraldamisel.

Ühiskonna uuenevad suundumused ja ootused eeldavad lastevanemate ja kooli paremat koostööd ning suuremat professionaalsust õpilaste individuaalsuse arvestamisel.

Õppenõukogu käib koos regulaarselt vastavalt tööplaanile. Käsitleb koolielu olulisi ja prioriteetseid küsimusi; võtab vastu sisulisi otsuseid, mis aitavad tagada tulemuste järjekindla paranemise ja arengu. Koosolekute kohta on vormistatud nõuetekohased protokollid.

Koolis on sätestatud selged reeglid personalile, mis fikseerivad nende kohustused, vastutuse ja õigused (sisekorra eeskirjad, ametijuhendid). Neid dokumente on vastavalt vajadusele täiendatud ja muudetud.

Koolis peetakse nõutavaid rakendusraamatuid, dokumendid vormistatakse nõuetekohaselt. Lähtutakse riigi standarditest ning Arhiiviameti ja Haridusministeeriumi nõuetest, kooli vajadustest.

Klassijuhatajad lähtuvad oma töös kooli õppekasvatustöö ülesannetest, klassi probleemidest. Kõikidel klassijuhatajatel on ülevaade üksikute õpilaste ja kogu klassi õnnestumistest, arenemisest ja probleemidest. Klassijuhataja planeerib, analüüsib, ning koordineerib klassi õpilaste, õpetajate, lastevanemate koostegevust Oma koht selles on ka arenguvestluste läbiviimisel. See kõik eeldab klassijuhatajate professionaalsuse arengut.

1.2. Õppekasvatustöö

Koolitöö on korraldatud vastavalt Eesti Vabariigi seadustele ja haridusministri määrustele. Õppetöös lähtutakse riiklikust ja kooli õppekavast ning ainekavadest.

Õppekasvatustöös on püstitatud eesmärk luua igale õppijale tingimused, mis toetavad toimetulekuks ja elukestvaks õppeks vajalike hoiakute kujunemist ja õppekavas määratletud teadmiste ning oskuste omandamist.

Õppekasvatustöö tulemused aastatel 2002-2005 on vaadeldavad kolmes kavandatud tegevussuunas:

1) õpioskuste õpetamine ja õppimist väärtustavate hoiakute kujundamine

2) õppija isiksusliku andekuse avanemine ja arengu toetamine

3) õpiabi võrgustik käitumis- ja õpirasustega õpilastele

Kolme tegevussuuna arendamiseks on rakendatud süsteemseid lähenemisi.

1) Positiivseid mõõdetavaid tulemusi on saavutatud tasemetööde arvestuses, koolist väljalangemise ning  klassikursuse kordamiste vähenemises.

 2) Head tulemused on loovtegevuses, mida tõendavad tulemused nii maakondlikest kui ka vabariiklikest olümpiaadidest ja võistlustest

3) Sihipärase töö tulemusena on loodud täiendavaid võimalusi õppe-kasvatustööd toetava huvitegevuse valdkonnas.

Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgiks on anda kõigile lastele võrdne võimalus hariduse omandamiseks ning suunata õpilasi koostöövõimelisteks, sallivateks ja vastustundlikeks inimesteks kujunemisel. Õppetöös ja huvitegevuses on eesmärgiks arvestada võimalikult palju õpilaste võimeid ja huvisid. Suund on võetud diferentseeritud õpetamisele- jõukohane koormus ja õpitempo ning võimeid arvestavad hinded aitavad õpilastel paremini tunnetada oma võimeid ning säilitada töörõõmu.

Tõsiseid ja jätkuvaid pingutusi nõuab töö hariduslike erivajadustega õpilastega.

Töö õppekavaga.

Koolis on oma õppekava , mis lähtub riiklikust õppekavast.

Õppekavatöös on vaja edasi liikuda õppekava korrigeerimise ja rakenduslike küsimustega. Põhikooli õppekavas on vaja keskenduda diferentseeritud õppele, rakendada rohkem individuaalseid õppekavasid, arvestada senisest enam õpilaste individuaalsusest tingitud erisusi, klassi eripära ja õpijõudlust

 Töö õppevaraga

Õppetöö kvaliteedi parandamiseks oleme muretsenud õppevahendeid keemias, füüsikas, matemaatikas, loodusainetes, käsitöös ja poiste tööõpetuses. Õpetajad rakendavad oma töös erinevaid õpetamismeetodeid. See omakorda aitab muuta õppeprotsessi huvitavamaks. Vastavalt vajadusele toimub ka õpikute uuendamine.

1.3. Õpilased

Hariduslike erivajadustega lapsed.

Õpetuse eesmärgiks on võimaldada võimetele ja arengutasemele vastavat õpiabi nii   lastele, kellel on individuaalsest arengust tingitud mahajäämus ning õpiraskused  kui ka õpilastele, kes on võimelised ainet omandama süvendatult. (Just viimased on jäänud tähelepanu alt välja).

Suurt puudust on koolis tuntud logopeedist.

Hetkel on hariduslike erivajadustega laste õpetamisele pööratud küllaltki suurt tähelepanu. On koostatud kooli õpiabi võrgustik, koolitatud õpetajaid nende mõttelaadi muutmiseks, leitud logopeedilise töö korraldamiseks lahendus.

Õpetuse sisuks on:

1)      Konsultatsioonitunnid ja järelevastamised täiendavat õpiabi vajavatele õpilasele.

2)      Vajadusel koostab klassiõpetaja (aineõpetaja) arsti soovituse alusel individuaalse õppekava. 

3)      Töö logopeedilises rühmas. Logopeedilise tööga tegeleb seda eriala õppiv ja parandusõpetuse lisaeriala omav pedagoog.

4)      Andeka õpilase jaoks võib/tuleks rakendada spetsiaalselt koostatud õppekava (ühes või mitmes aines), mis on  koostatud aineõpetaja poolt ja kinnitatud õppenõukogus.

Jätkates tööd õpiraskustesse sattunud õpilastega, suudame kindlustada neile nõutava põhihariduse ning koolikohustuse täitmise. Säilitades võimalikult pikaks ajaks nende õpihuvi tänu neile pakutava võimetekohase töötempo ja õpiabi pakkumisega.

 Kuna õpi- ja kasvuraskustega õpilaste arv on viimastel aastatel suurenenud, vajab kool lisaks pedagoogidele üha rohkem erialaspetsialistide teenust hälvetega õpilaste nõustamisel.

Siinjuures kerkib esile terav vajadus sotsiaalpedagoogi või psühholoogi järele, kuna omaette probleemiks hariduses tervikuna hakkab kujunema nn käitumisprobleemidega õpilane.

Kooli õpiabi võrgustik HEV (hariduslik erivajadus) õpilastele näeks välja järgmiselt

Õpilaskontingent

Valla poolt on kinnitatud Aruküla Põhikooli koolipiirkonnaks Aruküla alevik, Kalesi, Igavere, Järsi, Kurgla, Kulli külad.

Detsembris 2005 oli Aruküla Põhikoolis 260 õpilast, klassikomplekte 14.

Paralleelklassid on 1., 2., 4., 8., ja 9. klassid. Kool töötab kahes majas. Neli algklassi asub lasteaiamajas. Samas tegutseb ka päevakeskus, kus algklasside õpilased saavad peale tunde mängida ja järgnevaks päevaks õppida.

Enamus õpilasi koolis – 81,5%  ehk 212 õpilast (oli 93,7 % ) õpivad Raasiku valla poolt määratud kooli teeninduspiirkonnast. Peningilt, Härmakülast, Kiviloolt, Pikaverest ja Raasikult õpib 4,62%  ehk 12 õpilast ja väljastpoolt Raasiku valla piire õppivad õpilased moodustavad 8,07% ehk 21 õpilast (oli 6,3 %.) Viimane arv näitab, et õpilase valla registrisse kandmine ei ole lapsevanemale eriti suur mure.

Sellest annab ülevaate järgnev skeem õpilaste elukohtadest külade kaupa.

ÕPILASTE JAOTUS ELUKOHA JÄRGI

Õpilaste koolitee pikkuse jagunemisest on näha, et transporti vajab kooli sõiduks ikkagi keskmiselt 40-45 õpilast. Selleks peab jätkama koolibussi sõitmist.

Raasiku vallas on kolm munitsipaalkooli: Aruküla, Pikavere ja Raasiku Põhikoolid ning üks erakool: Vaba Waldorfkool

Enamasti saadakse põhiharidus valla koolides.

Samas on aga vallavalitsus pidevalt mures koolide jätkusuutlikkuse osas ja teinud vastavaid prognoose. Allpool toodud tabel õpilaste arvudest ja selle muutustest on Raasiku vallavalitsuse nägemus.

Raasiku valla koolide õpilaste arvud 2002.- 2005. aastatel 1. septembri seisuga.

Prognoos* / reaalne õpilaste arv 2005/06 õ- a või korrigeeritud prognoos

* prognoos sisaldub Harjumaa koolivõrgu arengukavas.

Kooli õpilaste tegelikku seisu aastatest 1992/93 kuni aastani 2005/06 näitab aga allpool toodud kooli poolt koostatud tabel