Aruküla Põhikooli töötajate tööalase täienduskoolituse kord

 KINNITAN
13.01.12 direktori kk nr 1-6/2

(aluseks on võetud [RT I, 22.03.2011, 3 - jõust. 01.09.2011] )

 1. TÄIENDUSKOOLITUSE EESMÄRK

1.1. Õpetaja tööalase täienduskoolituse eesmärk on toetada õpetaja kutse-, eri- ja ametialast arengut kindlustamaks kooli pädevate õpetajatega, kes:

  • järgivad üldinimlikke eetilisi põhimõtteid ja austavad õppija inimväärikust;
  • orienteeruvad ühiskonna haridusvajadustes ja suudavad tegutseda muutuvas haridussituatsioonis;
  • arvestavad isiksuse individuaalset arengut ja kasutavad seda toetavaid õpetamismeetodeid;
  • suudavad ellu viia õppeasutuse arengu- ja õppekavade taotlusi;
  • osalevad hariduselu edendamisel nii õppeasutuses kui väljaspool õppeasutust;
  • täiendavad oma kutse-, eri- ja ametialast pädevust

1.2. Õpetaja tööalane täienduskoolitus toimub õpetaja iseseisva tööna ja riigi- või munitsipaalasutuses, koolitusloaga erakoolis, era- või avalik-õigusliku juriidilise isiku või füüsilisest isikust ettevõtja juures, kui selle tegevus vastab õpetaja poolt õpetatavale ainele või erialale.
1.3. Õpetaja läbib iga viie aasta jooksul tööalase täienduskoolituse vähemalt 160 tunni ulatuses (aine- või pedagoogika- või ametialaseid kursusi või juhtimiskursusi), või õppinud kraadiõppes hariduse valdkonnas;
1.4. Tööalasele täienduskoolitusele laienevad «Täiskasvanute koolituse seaduse» tööalase koolituse kohta käivad sätted
1.5. Sõltuvalt eesmärgist jagunevad koolitused alljärgnevalt

  • tasemekoolitus - tasemekoolitus võimaldab mittestatsionaarses õppes või eksternina omandada põhiharidust ja üldkeskharidust, osakoormusega läbida kutseõpet või kutsekeskharidusõpet ja osakoormusega või eksternina omandada kõrgharidust. Tasemekoolituse läbimist tõendab tunnistus või diplom.
  • tööalane koolitus - Tööalane koolitus võimaldab kutse-, ameti- ja/või erialaste teadmiste, oskuste ja vilumuste omandamist ja täiendamist, samuti ümberõpet kas töökohas või koolitusasutuses. Tööalase koolituse läbimist tõendab tunnistus või tõend.
  • vabahariduslik koolitus - Vabahariduslik koolitus võimaldab isiksuse, tema loovuse, annete, initsiatiivi ja sotsiaalse vastutustunde arengut ning elus vajalike teadmiste, oskuste ja võimete lisandumist. Õpe toimub kursuste, õpiringi või muus õppijatele sobivas vormis.
  • õpetajate iseseisev enesetäiendamine

 

2. ISESEISEV ENESETÄIENDAMINE

2.1.Õpetajal on kohustus viimase viie aasta jooksul läbida vähemalt 160 tunni ulatuses kursusi, millest 80 tundi võib moodustada iseseisev enesetäiendamine või õppimine kraadiõppes hariduse valdkonnas;
2.2.Vastavat enesetäiendamist tõendab õppeasutuse juht
2.3.Enesetäiendamiseks loetakse:

  • Ettevalmistust maakonna olümpiaadi läbiviimiseks (...t)
  • Koolitusel kuuldu kolleegidele edastamist (tunnid vastavalt koolituse kestusele+ettev. ...t))
  • Teemapäevadel osalemist
  • Õppematerjalide koostamist


3. KOOLITUSVAJADUSE SELGITAMINE

3.1. Õppealajuhataja valib vastavalt õpetaja ja kooli vajadustest lähtuvalt kursuse, konsulteerib aineõpetajaga ja soovidest lähtuvalt valmib koolitusplaan.
3.2. Pedagoog valib enda ja kooli vajadustest lähtuvalt kursuse ja annab oma soovist teada õppealajuhatajale.
3.3. Ainekomisjonide esimehed saavad esitada koolituste soovid õppealajuhatajale, mille põhjal valmib koolitusplaan.. Koolitus peab olema kooskõlas kooli arengustrateegiaga ja eesmärkidega.
3.4. Üldkoolitused planeeritakse üldjuhul koolivaheaegadele ja teemad valitakse lähtuvalt kooli arengustrateegiast ning enesehindamisel väljaselgitatud vajakajäämistest.

 

4. KOOLITUSE PLANEERIMINE

4.1. Koolituse planeerimine on protsess, mille käigus tegeldakse konkreetsete koolitajate kohta info kogumisega ning koolituse planeerimisega lähtudes väljaselgitatud koolitusvajadusest, finantsvõimalustest ja koolitusturul pakutavast. Kvaliteedi ja hinna parima suhte tagamiseks uuritakse koolitusasutuse ja andragoog-konsultantide tausta, võrreldakse erinevate koolitajate pakkumisi ja õppekava paindlikkust, mis jätab võimaluse lülitada õppekavasse soovitud teemasid lähtudes kooli vajadustest.
4.2. Koolitusvormidest on eelistatud õpetajate individuaalne ainealane koolitus.
4.3. Vastavalt võimalustele püütakse õpetajatele anda ka psühholoogiaalaseid ja üldarendavaid koolitusi.
4.4. Pööratakse tähelepanu ka üldkoolitusele ( sealhulgas grupi- ja sisekoolitus), mis annab parema võimaluse meeskonna arendamiseks.

 

5. KOOLITUSELE LUBAMINE JA ÕPPEPUHKUSE ANDMINE

5.1. Individuaalkoolitusel osalemise soovist informeerib töötaja kooli juhtkonda alljärgnevas:

  • koolituse sisus
  • koolituse toimumise ajas
  • koolitusasutuses
  • koolituse maksumuses

5.2. Õpetaja koolitus ei tohi häirida õpilaste õppetööd, selleks on õpetaja kohustatud eelnevalt koostöös õppealajuhatajaga organiseerima tundide asendused.
5.3. Sooviavaldus pikaajalisele (240 tundi ja 160 tundi) kooskõlastatakse eelnevalt kooli juhtkonnaga.
5.4. Kooli juhtkonnaliikmete koolituse otsustab direktor.
5.5. Koolitusele lubamise otsustab lõplikult direktor, kes vormistab vastavasisulise käskkirja.
5.6. Üldkoolitused toimuvad üldjuhul koolivaheajal.

 

6. KOOLITUSE KOHTA ARVESTUSE PIDAMINE

6.1. Koolitustele registreerib töötajaid üldjuhul õppealajuhataja.
6.2. Koolituse kohta arvestust peab õppealajuhataja järgmiste andmete osas:

  • töötaja nimi
  • ametikoht
  • õppekava nimetus
  • koolituse toimumise aeg
  • koolituse maht
  • koolituse maksumu.
  • Kursuse lõpetamisel väljastatud dokumendi nr ja väljaandmise aeg
  • Koolitaja

6.3. Arvestust peetakse individuaal- ja üldkoolituse kohta.
6.4. Arvestust peetakse koolile eraldatud summast lähtudes.

 

7. KOOLITUSKULUDE HÜVITAMINE

7.1. Koolituskulud jagunevad

  • otsesteks (osalemis-, lektori-, õppematerjalide tasud)
  • kaudseteks (ruumide üür, teenistuslähetuste, töötasu säilitamisega seotud jm. kulud).

7.2. Kaudsete koolituskulude hüvitamise (sealhulgas osalise hüvituse ulatuse) otsustab lõplikult kooli direktor, kui seda ei ole kindlaks määratud õigusaktidega
5.3. Eelistatud on tööalane koolitus, võimaluse korral hüvitatakse vabahariduskulud
5.4. Eelarve jaotamisel õpetajate vahel arvestatakse antud töötajale eelnevatel aastatel tehtud kulutusi, aga lähtutakse ka otsesest iga-aastasest vajadusest.

 

8. TAGASISIDE

8.1. Koolituse tulemuslikkuse hindamine on protsess, mille käigus hinnatakse koolituse mõju töötaja töötulemustele ja koolile. Eesmärgiks on saada tagasisidet ja informatsiooni edasiseks koolitustegevuseks.
8.2. Koolitusel osalenud töötaja täidab läbitud koolituse kohta hindamislehe, mis sisaldab järgmisi andmeid:

  • töötaja nimi
  • ametinimetus
  • koolitaja
  • õppekava nimi ja koolituse aeg
  • koolitusel saadud uued teadmised/oskused ning ideed/võtted/mõtted igapäevatööks
  • rahulolu korraldusega ja lektori(te)ga
  • info enda koolitussoovidest edaspidiseks ning koolitusvalmidusest
  • nõusolek/mittenõusolek kolleegidele uute teadmiste edastamise kohta


9. VASTUTUSTASANDID

9.1. Direktor

  • määratleb koolitusprioriteedid ja kinnitab koolituspõhimõtted tulenevalt kooli vajadustest ja strateegilistest arengusuundadest
  • toetab töötajate enesearendamist ja koolitust võimaldades õppepuhkust ja kompenseerides osalemistasu vastavalt käesolevate põhimõtetega määratletud tingimustele
  • otsustab töötajate koolitusele lubamise.
  • koolituse lõppedes kannab andmed riiklikku infosüsteemi EHIS seadusega ettenähtud aja jooksul

9.2. Õppealajuhataja

  • edastab ja kogub koolitusalast infot
  • aitab selgitada välja töötajate koolitusvajadusi
  • korraldab üldkoolitusi
  • kooskõlastab töötajate koolitussoove kooli juhtkonnaga
  • korraldab jooksvaid küsimusi seoses koolitusega (tundide asendused jms.)
  • kogub hindamislehe kaudu infot ja teeb kokkuvõtteid koolituse otstarbekusest
  • koostab eelneva perioodi koolitusaruande
  • õppealajuhataja vastutab, et täiendkoolitusraha kasutamine on seotud koolisiseste vajaduste ja eesmärkidega

9.3. Töötaja

  • teeb ettepanekuid koolitamise teemade, -vormide osas ning vajaliku kirjanduse ostmiseks kooli juhtkonnale
  • kooskõlastab õppealajuhatajaga koolitussoovi
  • toob koopia tõendist või tunnistusest koolitusel osalemise kohta õppealajuhatajale
  • annab tagasisidet hindamislehe kaudu
  • vahendab koolitusel saadud teadmisi ja kogemusi ainekomisjonis