Et eesti keele vihik oleks viks ja viisakas!

Nõuded eesti keele vihikule 1.-4. kl.

1. Eesti keele vihik on jooneline. Kasutusel on järgmised vihikud:

1. klass- üks 16 joonega, alates II veerandist üks abijoonega vihik;
2. klass- kolm abijoonega, alates II poolaastast 20 joonega vihik;
3. klass- kolm 20 joonega vihikut;
4. klass- kolm 20 joonega, alates II poolaastast 23 joonega vihik.
2. Vihiku välimus on korrektne ja vastavalt vajadusele ümbritsetud kilekaante või kattepaberiga.
3. Vihikul peab olema esikaanel selge pealdis. Näide:
 

Harjutused / Loovtööd / Etteütlused
             Aruküla Põhikool
                   ..... klass

           Ees- ja perekonnanimi
                  200..../ ....

4. Vihik peab olema joonitud. Siseääre laius on 1 cm, välisääre laius 2 cm. Kui välis- ja siseäärt pole trükitud, siis joonin selle ise.
5. Vihiku esimesel leheküljel alustan tööd 4. joonel.
6. Uuel leheküljel jätkan tööd esimeses joonevahes. Valgele ülemisele ja alumisele äärele ei kirjuta.
7. Kahe töö vahele jätan kaks vaba joont.
8. Pealkirjale tõmban joonlauaga alla joone (soovitav värviline).

9. Alapealkirja kirjutan vahetult järgmisele joonele. Alapealkirjale joont alla ei tõmba. Pealkirja ei jäta üksi lehekülje lõppu.
10. Pealkirja ja teksti vahele jätan ühe vaba joone.
11. Tähtsatele lausetele (reeglitele) teen joonlauaga ümber värvilise raami.
12. Kõik read, peale taandrea, algavad ja lõpevad ühekaugusel. Üle äärejoonte ei kirjuta.
13. Taandrea alguseks jätan ühe sõrme laiuse.
14. Kuupäeva kirjutan töö pealkirjaga samale joonele puhtale välisäärele.
15. Kuupäeva märkimine: 01.09; 16.09

16. Kirjutusvahendid:

1. klassis kirjutatakse hariliku pliiatsiga,
2. klassis toimub järk- järguline üleminek sinise tindipliiatsiga kirjutamisele,
3. klassis kirjutatakse sinise tindipliiatsiga,
4. klassis võib hakata kirjutama sinise pastapliiatsiga.
17. Käekiri peab olema ühtlane ja loetav, vajalikud parandused teen ühekordse mahatõmbamisega.
18. Korrektorit ei kasuta.
 

Et matemaatika vihik oleks loogiline!

Nõuded matemaatika vihikule 1.-4. kl.

1. Matemaatika vihik on ruuduline, 1. klassis suure ruuduga, alates 2. klassist väikese ruuduga.

2. Vihiku esikaanele kirjutan selge pealdise. Vajadusel lisan etiketi. Pealdise näide:

      Ülesanded

 Aruküla Põhikool

     ...... klass

Ees- ja perekonnanimi

   200..../ ..... õa

3. Vihiku välimus on korrektne, vajadusel ümbritsen vihiku kattepaberi või kilekaantega.

4. Vihik on joonitud joonlaua ja hariliku pliiatsiga välisäärelt 4 ruutu, siseäärelt 2 ruutu.

5. Vihiku esimese lehe ülemisest äärest jätan vabaks 8 ruutu, kirjutamist alustan10-ndast ruudust.

6. Pealkirjade kirjutamine:

•Kui ülesannete numeratsioon läbib õpiku, siis kirjutan ainult ülesande numbri. Näiteks: Ül 1 või Ülesanne 1.
•Kui ülesannete numeratsioon ei läbi õpikut, siis märgin ka lehekülje numbri. Näiteks Ül 1 lk 23.
7. Pealkirjadele tõmban joonlauaga alla ühe joone ( soovitava värviline).

8. Kuupäeva kirjutan pealkirjaga samale reale välimise äärejoone taha. Näiteks: 07.09 , 16.09

9. Pealkirja ja ülesande vahele jätan 2 ruutu.

10. Ülesannete vahele jätan 4 ruutu.

11. Uue lehekülje algusesse jääb 4 tühja ruutu,

12. Lehekülje alumisel serval jätan vabaks 2 ruutu.

13. Tulpade vahele jätan 2- 4 ruutu.

14. Tähtsatele lausetele (reeglitele) teen joonlauaga ümber värvilise raami.

15. Joonised teen vihikusse pliiatsiga.

16. Kirjutusvahendid:

•1. klassis täidan vihikut hariliku pliiatsiga,
•2.- 4. klassis sinise tindipliiatsiga.
17. Parandused teen korraliku ühekordse mahatõmbamisega, korrektorit ei kasuta.